Kevadel peegli ees seistes ehmub nii mõnigi neiu, kui näeb talvega lisandunud kilosid, millest tuleb kiiresti enne rannahooaega vabaneda. Kasulik on kuulda teiste kogemusi.

Käravete neiu Rahel Otsla (18) tunnistas, et eelmisel suvel ajendas teda dieeti pidama rahulolematus oma kehaga. «Sellega pole ma kunagi eriti rahul olnud,» lisas ta.

Mõte alla võtta kaasnes sellega, et Raheli ellu ilmus keegi, kellele ta tahtis kenam välja näha.

Nälga ei tulnud palju kannatada

Enne oma suurimat õnnestumist oli Rahel proovinud paar korda kaalu langetada. «Siis polnud seda päris õiget inspiratsiooni ja need korrad ebaõnnestusid,» tunnistas ta.

Salenemispreparaate pole Rahel kasutanud, sest allavõtmiseks on muidki võimalusi nagu trenn ja tervislik toitumine.

Raheli dieet sattus õigele ajale, suvele, sellest ka tema edu. «Hakkasin lihtsalt vähem sööma, eriti maiustusi, seejärel jalgrattaga sõitma,» selgitas ta.

Suvi oli Raheli meelest dieediks meeletult hea aeg ka selle tõttu, et ta oli tihti koos sõpradega väljas ja liikus palju. «Keegi ei istu ju suvel teleri ees ega näksi snäkse,» sõnas ta.

Mingil määral võis Raheli salenemist soodustada tema üllatavalt tugev tahtejõud. «Vahel ikka oli kiusatus maiustusi süüa,» pihtis ta.

Nälga Rahel tundma ei pidanud, aga kohe sööma ka ei kippunud, kui tühi kõht endast tunda andis. «Sõin hästi palju toorest: õunu ja muid puuvilju, jõin lahjasid jooke, näiteks Coca Cola lighti,» lausus ta.

Natuke jälgis Rahel ka toidupakenditelt energiasisaldust. «Kui oli liiga palju kaloreid, pidin otsustama, kas süüa või mitte,» märkis ta.

Oma esialgset kaalu Rahel avaldada ei tahtnud, kuid tunnistas, et kümme kilo võttis ikka alla.

Praegu teeb ta vormi hoidmiseks trenni vähemalt kord nädalas. «Käin noormehega Paide tervisekeskuses ujumas ja siis astun mõnikord ka treeningusaalist läbi,» ütles ta.

Rahel kavatseb hakata ka jooksmas käima. Kord nädalas annab ta mudilastele Aravete lasteaias aeroobikat, mõnikord mängib Aravete spordihoones korvpalli.

Tuleb tervislikult toituda

Rahel sõnas, et vahel kaal ikka veidi kõigub. «Tuleb mõni kiloke juurde ja siis jälle kaob,» lausus ta. «Vahepeal oli tervis üsna kehv vitamiinipuuduse tõttu, aga nüüd on kõik korras.»

Teistel kõhnujatel soovitas Rahel ennast mitte näljutada. «Mina seda eriti ei teinud, aga selline asi tekitab organismis siiski suurt stressi,» põhjendas ta. «Peamine on palju liikuda, tervislikult toituda, vähe maiustada.»

Alati saavad salenejad hiljem nautida kaaslaste tähelepanu ja komplimente. Raheli puhul ei jätnud sõbrannad loomulikult seda kahe silma vahele. «Enesetunne on nüüd parem ja ka üldiselt tunnen end hästi,» tunnistas ta.

Järva–Jaani neiu Mari (15) on endale alati kõike lubanud. Endamisi mõtles ta, et peaks trenni tegema, kuid teab, et sõbrad naeraksid ta välja. «Nad ütlevad muidugi, et mul pole midagi viga, aga ise tunnen, et oleks vaja liigutada,» lausus ta. «Välimus ja kaal on kaks eri asja.»

Katrin (15) on treeningute kõrval, mis tüütasid teda ruttu ära, vähendanud söömist, eriti magusa tarbimist.

Katrin teadis öelda, et populaarne on õhtul pärast kuut mitte süüa. «Kes nii tugevad pole, üritavad õhtuti end puuviljadega turgutada,» lausus ta. «Või võtavad ette veepäevi, laialdaselt on hakanud levima ka puuviljapäevad.»

Suvi möödus nätsu närides

Kätlin (19) on kandnud endas kehakaalumuret seitse aastat. Ta on ette võtnud nii trenne kui ka dieete. «Kui olin umbes 13, veetsin kogu suve nätsude ja kokakoola peal,» ütles ta. «Taskurahaga ostsin ja üritasin niiviisi nälga peletada.»

Hiljem luges Kätlin rohkem terviseajakirju ja proovis muid mooduseid keha vormimiseks. «Peaaegu kogu aeg olen trenni teinud ja katkestanud, kunagi ei jagu tahtejõudu,» tunnistas ta.

Kätlin on nii jõusaalis treeninud, ujumas käinud, jooksnud, suusatanud, tantsinud, kuid miski ei tundu teda palju aitavat. «Olen katsetanud veejoomist, toidukoguste vähendamist, kroomitablette, aga ikka ei pea vastu,» kurtis ta.

Ka Hele (17) pidas kaks aastat tagasi dieeti. Tema puhul see mõjus, ta võttis mitu kilo alla. «Kõik õnnestus hästi senikaua, kuni jäin hästi nõrgaks ja silme eest läks kogu aeg mustaks,» meenutas ta.

Siis lõpetas Hele dieedi ära ja võttis jälle kõvasti juurde. «Hiljem katsetasin trenni teha ja järgin, et pärast kuut õhtul enam ei söö,» lausus ta.

HEA VORMI SOOVITUSI

• Söö tihti ja korraga pigem vähe. Hommikul võid süüa kõige rohkem, siis kasutad kõik kalorid päeva jooksul ära, õhtupoole tarbi midagi kergemat, nt muna.

• Alusta hommikut kas või rahuliku hommikuvõimlemisega.

• Liigu iga päev vähemalt tund aega väljas. Väike sörk, kiirkõnd.

• Joo päevas palju vett, see hoiab ainevahetuse kiire ja tekitab täiskõhutunde. Kui kipud üle sööma, joo enne söömist klaas vett.

• Söö aeglaselt ja naudi toitu, siis pole kartust üle süüa.

• Gaseeritud, magusainete jm keemiaga täidetud jooke väldi kindlasti! Selle asemel eelista näiteks teed, mis sisaldab vähe kaloreid.

• Samuti väldi soola tarbimist. Peale kolesterooli tõstmise hoiab sool kehas rasvu kinni.

• Salatimaiastele on kasulikud värsked salatid ilma majoneesita. Neis on rohkem vitamiine ja vähem süsivesikuid.

• Praadimisel on kõige tervislikum kasutada oliiviõli.

• Kui oled treeningutega algust teinud, pea alati nõu targematega ja ära anna alla. Tulemused on visad tulema, kuid lõppkokkuvõttes tasuvad end ära.

KUIDAS KÕHNUDA

• 200 g friikartuleid annab 1100 kcal, selle põletuseks tuleb joosta 110 minutit, sõita jalgrattaga 121 minutit ja rohida 166 minutit.

• 0,5 liitrit koolajooki annab 225 kcal, selle energia kulutamiseks tuleb 23 minutit joosta, 28 minutit sulgpalli mängida ja 19 minutit suusatada.

• Väiksem banaan annab 83 kcal, mis kulub, kui 9 minutit joosta, 10 minutit tennist mängida ja 7 minutit suusatada.

• Porgand annab 26 kcal, mille põletuseks tuleb 5 minutit kõndida, 4 minutit muru niita ja 3 minutit ujuda.

• 50grammine pärmitainasaiake annab 160 kcal, mille kulutamiseks tuleb 16 minutit hüppenööriga hüpata, 32 minutit kõndida, 26 minutit jalgrattaga sõita.

Andmed: «Terve ja sale» 2003.

Maria Karumets, Pamela Parts, Järva Teataja