Esmaspäevast alustab tänavune Eesti meister naistemitmevõistluses, Gudrun Kaukver (22) Paides kergejõustikutreeninguid, mis lõpetab mitmeaastase vaikelu sel alal.

Kuidas kodulinna Paidesse tagasi sattusite?

Üks tuttav rääkis emale, et Paide Ühisgümnaasium otsib kergejõustikutreenerit. Mul hakkas kool läbi saama ja otsisin parasjagu tööd. Nii tulingi asja uurima.

Kuidas teid jutule võeti?

Minust oldi huvitatud, kuid üks kandidaat treeneri kohale juba oli. Seega jäin esialgu kindla vastuseta. Lõpuks otsiti mind ikkagi üles ja öeldi, et teine tahtja loobus ja kui olen veel huvitatud, on koht minu.

Kui raske oli otsust vastu võtta?

Ega kerge olnud. Et õppeaasta oli juba alanud, oli treeneri leidmisega kiire ja mul tuli otsustada paari-kolme päevaga. Tegin valiku Paide kasuks, kuigi veel suvel kavatsesin Tartus tööd otsida.

Miks siis ikkagi Paide?

Teadsin, et Tartus poleks ma treenerina tööd leidnud, kuid see on eriala, mida ülikoolis õpin. Tulevikku vaadates on igal juhul kasulikum treeneritöö Paides kui näiteks koristajakoht Tartus.

Kui võimalikuks pidasite Tartusse õppima minnes, et tulete kunagi Paidesse tagasi?

Paidest lahkudes mõtlesin, et kodulinnas oleks hea rahulik töötada, kuid kahtlesin, kas tulen siia tagasi.

Kui kaugel on teie õpingud Tartu Ülikoolis?

Olen Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna treeninguõpetuse ja spordijuhtimise eriala tudeng. Õppeaeg on kolm aastat, seega pidanuksin tänavu kevadel lõpetama. Kuid ega sportida ja õppida olegi korraga nii lihtne.

Jäi mõni võlgnevus. Et neid rahulikult heastada, võtsin akadeemilise puhkuse.

Kui palju võib hakata töö ülikooli segama?

Usun, et töö ei sega mu koolilõpetamist. Nii palju kui vaja, saan ikka Tartus käia, lõputöös tulevad töökogemused pigem kasukski.

Mis oli teie esimene ettevõtmine kergejõustikutreenerina?

Esmalt tuli hakata lapsi värbama. Käisin mõlemas Paide koolis end tutvustamas ja kutsusin lapsi trenni.

Eks see ole järgmisel nädalal näha, kui palju huvilisi kokku tuleb.

Kui vanu lapsi hakkate treenima?

Esialgu on kavas võtta kaks treeningurühma: II-V ja VI-VIII klasside poisid ja tüdrukud. Huvi on ka vanematel õpilastel, kuid enamik neist juba treenib kusagil mujal.

Millised treeningud lapsi ees ootavad?

Noorematel käib treening algul mängu kaudu. Tutvustan kergejõustiku alasid ja vahendeid. Arendame üldfüüsilisi võimeid ja vastupidavust. Püüan laduda nii öelda põhja, millest hiljem edasi minna.

Suurematega saab juba ehk hakata vaikselt erinevaid alasid proovima ja tehnikat õppima. Selles vanuses peaks tekkima ettekujutus, mis aladele keegi keskenduda võiks.

Millised on teie treenerikogemused?

Olen veel noor ja tuleb tunnistada, et ega kogemusi eriti olegi.

Ülikooli ajal tegin treeneripraktikat ja see meeldis mulle väga. Sain lastega hästi läbi.

Kuivõrd kasuks tuleb treeneri ametis see, et olete tegevsportlane?

Vägagi. Usun, et see korvab esialgu minu treeneritöö kogenematuse.

Mul on oma treener, kellelt üht-teist õppida. Tean sportlaskogemusest, kuidas on parem ja õigem.

Kes teie treener on?

Minu treener on Katrin Klaup, kes põhilise aja elab ja töötab Rootsis. Ta juhendab mind mitmevõistluses põhiliselt treeningkavade kaudu ja kui Eestis käib, siis vaatab üle.

Ütleb, mis on hästi, mis halvasti ja mis tuleb edasi teha.

Kuidas sellise treeneri endale leidsite?

Tegelikult leidis tema minu. Olin kooli ajal rohkem tõkkejooksja.

Tõkkejooks on üks mitmevõistluse osa ja nii tuligi tahtmine mitmekülgsemat ala proovida. Katrin Klaup oli Indrek Kaseoru treener ja nägi mind võistlemas.

Selle vähese põhjal, mida Klaup nägi, ütles ta, et minust võib tulla hea seitsmevõistleja. Nii vahetasingi treenerit ja hakkasin järgima Klaubi juhiseid.

Mis on sportlasena teie eesmärk?

Ühe eesmärgi täitmiseni jõudsin tänavu suvel. Tulin seitsmevõistluses Eesti meistriks. Mitte küll enda supertulemusega, kuid võiduks selleks jätkus.

Minu isiklik rekord jääb veel Larissa Netðeporuki Eesti rekordile 6215 punkti kõvasti alla. Püüdlen nüüd selle poole.

Kuidas kavatsete oma treeninguid ja treeneritööd klapitada?

See on raske küsimus ja praegu veel mulle endalegi segane. Kardan, et oma treeningud võivad töö tõttu kannatada, sest Paides pole mulle vajalikke treeningutingimusi. Vähemalt mitte kõigis alades. Püüan võimalusel käia Tartus treenimas.

Kust leiate jõudu ennast ja lapsi treenida?

Tuleb tunnistada, et ega treeningute kõrvalt eriti vaba aega jää. Kui õhtul koju jõuan, istun teleka ette ja lähen siis magama. Nädalavahetuste vabamatel õhtutel käin sõpradega väljas. See on üks võimalus pingeid maandada ja spordile mitte mõelda.

Millise hinnangu annate Paide kergejõustiku treeningutingimustele?

Võrreldes nende tingimustega, millega mina kooli ajal pidin leppima, on praegused võimalused head. Minu meelest ei tohiks lapsed küll millegi üle nuriseda.

Treenisime aastaid Paide Gümnaasiumi staadionil, mis rikkus jalgu ja kus polnudki tegelikult mingeid tingimusi.

Praegu on Paide Ühisgümnaasiumi juures mõnusad maastikujooksurajad, uus hea kattega staadion, korralik võimla ja kergejõustikumaneeþ.

Muidugi võib unistada uhkest kergejõustikuhallist, mis tagaks normaalsed tingimused aasta ringi, kuid see pole võimalik. Kui isegi Tartu-suuruses linnas pole korralikku kergejõustikuhalli, mis siis veel Paidest rääkida.

Kuidas kavatsete kohalikku kergejõustikuelu elavdada?

Esmatähtis on lastest treeningute vastu huvi ära, viia neid võistlema ja aidata korraldada kergejõustiku kohalikke kergejõustikuvõistlusi.

Esialgu aitan praegustel võistlustel hinges püsida. Eks siis edaspidi paista, milliseid üritusi võiks veel korraldada.

Kui lootusrikkalt ülehomsest tööle asud?

Vägagi. Loodan, et lapsed tulevad trenni ning ma suudan neile põnevaid ja arendavaid treeninguid pakkuda.

GUDRUN KAUKVER
Sündis 14. septembril 1982. aastal Paide linnas.
1989-2001 õppis Paide Ühisgümnaasiumis (endine Paide 3. Keskkool).
2001-…… õpib Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna treeninguõpetuse ja spordijuhtimise erialal.
Alates 2004. aasta sügisest Paide linna kergejõustikutreener.
Vallaline.

Sportlastee: kergejõustikutreeninguid alustas III klassis Liina Molotovskaja juures. Kooli lõpetamiseni treenis ja võistles Spordiklubi Paiker all. Tartu Ülikoolis hakkas treenima ja võistlema Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi ridades. Praegune mitmevõistluse treener on Katrin Klaup.
Parimad sportlikud saavutused: Eesti 2004. aasta seitsmevõistluse meister 5128 punktiga. Isiklik rekord 5399 punkti. Mitmekordne Eesti noortemeister üksikaladel. Pääses Eesti noortekoondise kaudu Balti matðidele, noorte olümpiapäevadele ja noorte kergejõustiku-maailma meistrivõistlustele. Eesti 15aastaste 300 meetri tõkkejooksu rekordiomanik ajaga 43,77.

KOMMENTAARID
Marje Tänav, Paide Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja
Otsisime kergejõustikutreenerit kuulutuse kaudu juba kevadel, kuid tungi sellele kohale polnud. Tekkis vaid üks kandidaat, kuid tema ütles ka lõpuks ära.
Tegime veel järelkuulutuse ja siis tuli Gudrun Kaukver. Selle üle oli meil hea meel, sest ta on meie oma kooli vilistlane, kes teab ja tunneb olusid hästi.
Rutti Luksepp, kehalise kasvatuse õpetaja ja treener
Minu meelest ei seda õpetaja ja treeneri töö enda sportlaskarjääri. Pigem vastupidi.
Kehalise kasvatuse õpetajal lõpevad tavaliselt lõunaks tunnid ja siis võib ta oma treeningutele pühenduda. Treeneril on veel lihtsam. Tema saab hommikupoole värskelt oma treeningud ära teha ja minna pärast lõunat lapsi treenima.
Need ametid just ongi tegevsportlastele elatuseks kõige sobilikumad. Kasuks tulevad kindlasti ka tegevsportlase spordikogemused

Anne Põder, Järva Teataja