Kümmeaastakute sammumärgid - kõigi aegade edetabelid aastailt 1930-1940-1950-1960

Edetabelite pidamise komme on peaaegu poole noorem kui kergejõustik ise. Alles 20. sajandi teisel aastakümnel leidis see laialdasemalt tunnustamist. Saksamaa, Soome ja Inglismaa olid esimesed, kus hakati paberi peal meeste võimeid võrdlema. Tänu raadiole ja sidepidamisvahendite täiustamisele, samuti aga üldise spordihuvi kasvule, on 20. sajandi kahekümnendatest aastatest alates muutunud edetabelid kergejõustikupropaganda lahutamatuks osaks.

Kergejõustikustatistikud on visalt võidelnud tulemuste õigsuse eest. Võistluspaik, ilm, kohtunikud - kõik võisid omalt poolt mõjutada tagajärge. Asjatundmatud ajalehemehed aga olid 40-50 aastat tagasi valmis iga tulemust võtma puhta kullana. Hiljem on mitmed suursaavutused tunnistatud soodustatud olukorras püstitatuiks. Niisuguseid tagajärjed näitame oma edetabelis iga ala lõpus.

Normaaltingimustel esinenud kõrvalkaldumiste märkimiseks kasutame järgmist notatsiooni:

a - kallakrada (allamäge), määrustele mittevastav võistluspaik;
d - demonstratsioonesinemine;
e - ebaselge kõrvalekaldumine võistlusmäärustest;
i - sirgteel (ilma kurvideta) näidatud tagajärg;
k - kahtlane ajavõtt;
l - lisakatsel saavutatud tulemus;
p - paksu tallaga naelkingaga saavutatud kõrgushüppetagajärjed;
r - registreerimata (mitteametlik) võistlus;
s - sisevõistlustel (puupõrandal) saavutatud tulemus;
t - taganttuulega (üle 2 m/sek.) toetusel joostud ajad;
* - ümberarvestuste teel saadud tagajärg;
° - jardidistantsil toimunud võistlustel saavutatud vaheaeg.

Kõigi aegade edetabelid aastailt 1930-1940-1950-1960 [ZIP]