Uno Källe (16. juuni 1931 Karinu v., Järvamaa), kergejõustiklane ja treener. 173 cm, 67 kg.

Lõpetas 1950 Tallinna kutsekeskk-i nr. 2, õppis Moskvas "Tööjõureservide" kehakultuuritehnikumis ja lõpetas 1957 Moskva obl-i pedagoogilise inst-i KKT. Sportimist alustas 1948 Karinu 7-kl. koolis suusatamisega. Tallinnas oli tema treener Harald Rist, Moskvas Serafim Paðkov. Võitis 1952 Eesti mv-tel 3000 m takistusjooksus kulla ja 1953 5000 m-s hõbeda. Tuli pikamaajooksus 8 korda Moskva linna ja 18 korda "Tööjõureservide" ülel. meistriks. NL-i mv-tel oli murdmaajooksus 5. ja takistusjooksus 9. Püstitas 1964 30 km maanteejooksus maailma tipptulemuse: 1:32.15,4. Ületas Moskvas õppides tollal kehtinud Eesti rekordeid: 5000 m 14.17,2 (1956), 10 000 m 31.16,4 ja 3000 m takistusjooks 9.20,0 (1954). Kuulus 1952 ja 1957 Eesti koondisse. Töötas treenerina Moskva "Tööjõureservide" spordikoolis (1953-63), Moskva Kõrgemas Spordikoolis (1963-76) ja NL-i spordikomitees (1976-86). Oli NL-i koondise vanemtreener: a-st 1966 naisjuunioride, 1976-86 täiskasvanud naisjooksjate juhendaja. Ligi 20 hoolealust jõudsid NL-i meistri tiitlini ja enamik neist olümpial, MM-il või EM-il medalivõitudeni, Svetlana Ulmassova ja Jelena Sipatova maailmarekordi ning Sillamäelt võrsunud Irina Bondartðuk Euroopa rekordi püstitamiseni. A-st 1986 on treeneritöö jätkunud Tallinnas: Eesti Spordikomitees ja KSMK-s (1986-93), Kadrioru Spordiklubis (1991), Tallinna "Kalevi" kergejõustikukoolis (a-st 1993), ESG-s (1995-2000) ja a-st 2000 Audentese spordikoolis. Juhendatavate hulgas (Sirje Eichelmann, Jane Salumäe, Tiia Eeskivi, Agneta Land, Milena Alver, Maile Mangusson, Andry Prodel, Rein Valdmaa, Rein Raspel, Risto Ütsmüts, Tiimar Laine, Tiit Paalberg, Richard Jürgenson, Vello Misler jt.) on olnud üle 10 Eesti meistri. Kuulus 1992-94 Kergejõustikuliidu juhatusse, 1987-93 oli treenerite nõukogu esimees. Msp. (1956). NL-i tnl. treener (1980). Avaldanud kirjutisi NL-i ja Saksa DV kergejõustikuajakirjades, on TPÜ kirjastatud õpiku "Kergejõustikualade tehnika" autoreid. B: Kehakultuur 12, 1987.

Viimased artiklid

Scroll to top