Paavo Kivine (19. november 1939 Esna v., Järvamaa), kergejõustiklane, spordiajakirjanik ja kirjastaja, Tea K-se abikaasa. 180 cm, 73 kg.

Lõpetas 1958 Paide kk-i ja 1963 filoloogina TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna. Sportimist alustas Öötla 7-kl. koolis Arved Hiiemäe innustusel. Tartus treenis Fred Kudu juhendamisel. Oli kaugushüppes 1965 NL-i mv-tel ja 1967 rahvaste spartakiaadil 6. ning 1964 NL-i sisemv-tel 5. Võitis 1965-67 NL-i aü-te mv-tel 2 kulda (kaugushüppes ja 200 m tõkkejooksus) ja hõbeda (kaugushüppes), tuli kaugushüppes ja 4x100 m teatejooksus NL-i üliõpilasmeistriks. 1962-68 võitnud Eesti mv-tel kaugushüppes 6 kulda (3 sisemv-tel), 4 hõbedat (1 sisemv-tel) ja 1 pronksi. Oli 3 korral Eesti meistreid teatejooksus. Parandas 1963-65 3 korda Eesti kaugushüpperekordit (7.55 - 7.75; 1965 Euroopa edetabeli 10. tulemus), oli rekordipüstitajaid ka 4x100 m teatejooksus ja 4x110 m tõkketeatejooksus. Isiklikke rekordeid: 100 m 10,9 (1966), 110 m tõkkejooks 15,1 (1965), 200 m tõkkejooks 23,5 (1967). Msp. (1963). Võistles 21 korda Eesti koondises. Kuulus "Kalevi" liikmeskonda. Oli 1964-67 "Edasi" spordinurga toimetaja, 1968-70 Eesti Raadio "Päevakaja" tegijaid, 1970-88 kirjastuses "Eesti Raamat" toimetaja ja osakonnajuhataja. A-st 1989 kirjastuse "Olympia" direktor (a-st 1992 omanik). Rikastanud autorina, koostajana ja tõlkijana spordikirjandust, sisustanud publitsistina spordi- ja kultuuriajakirju ning spordi-, kultuuri-, ja päevalehti, kirjutanud spordilühifilmide stsenaariume. Saanud kirjandusauhindu, sh. J. Smuuli preemia. Olnud tegev Eesti Olümpiaakadeemia eestseisuses. ENSV tnl. kultuuritegelane (1983). Ajakirjanike Liidu liige. T: XX olümpiamängud. München 1972 (1974, autoreid), Spordi kuulsuseks (1976, autoreid), XXI olümpiamängud. Montreal 1976 (1978, autoreid), Spordi kuulsuseks II (1979, koostaja), XIII taliolümpiamängud. Lake Placid '80 (1982), Tahtmine (1982, koos Jaan Taltsiga), Mälestusi Paul Keresest (1983, autoreid), Paul Keres inter pares (1985, koostaja), Mäng (1986), XIV taliolümpiamängud. Sarajevo '84 (1987, koostaja), Tähetund (1990, koostaja), Patroklose memoriaal (1991), XXIII olümpiamängud. Los Angeles '84 (1994), 12 meest (1994), Hüvasti, sõbrad! (1994, koos Allar Levandiga), XXV olümpiamängud. Barcelona '92 (1995, autoreid), Te ei eksinud, härra parun (1995, autoreid), Elu on mäng (1998, koos J. Lõssoviga). - Poeg Märt K. (7. XI 1967 Tallinn) tuli 1987 Eesti noortemeistriks kaugushüppes ja 4 x 100 m teatejooksus.