Uskumatu on saanud tõeks. Raske haigus viis 20. jaanuaril s.a. suhteliselt varakult manalateele 1955. aastal Johannes Kotka ja Paul Kerese ees Eesti populaarseimaks sportlaseks valitud Feliks Pirts'u. Meilt pärit spordikuulsus sündis 1930. aastal Kurla külas. Kehalise karastuse sai Feliks kodutalus rasket maatööd rassides. Kes meist tolleaegsetest Kabala koolipoistest ei mäleta särtsakat ja jõulist koolivenda, kelle tegemised spordiväljakul paistsid silma juba koolipoisina.

Mulle meenub üks suvine spordipäev Kabalas, kus külalisena tegi kaasa ka Tallinna 2. keskkooli edasiõppima asunud Feliks Pirts. Imetlesime kuidas Feliks oma pea kõrgusest latist karjapoisitehnikaga üle vuhises. See spordisäde, mis minus oli ilmselt kaasasündinud viga, lõi lausa leegina lõkkele, nähes oma koolivenda selliseid tegusid tegemas.

Tollel ajal ma ei teadnud veel, et saatus viib mind taas Feliksiga kokku Tartus, kus me mõlemad EPA Agronoomiateaduskonna üliõpilastena kohtusime. Tänu sellele, et olin Olustveres õppides ka maadlusmatil juba veidi nime teinud, pandi mind üliõpilasena elama sportlaste ühiselamusse. Seal me saimegi mõned aastad Feliksiga koos olla ja sporti teha. Mind üllatas see, kui andunult Feliks trenni tegi. Sellest vaid mõni näide: Õhtul väsinuna selili voodis lamades lihvis Feliks sõrmede tööd, kuidas kuulile viimast järeltõuget anda. Selle harjutuse tulemusena oli tema voodi kohal lagi kuuli lohke ja mõrasid täis. Imetlusväärne oli seegi, et korra suhtes printsipiaalne, kuid spordifanaatikuna tuntud haldusprorektor ei olnudki kuri mõrasid täis lae üle, vaid tundis hoopis uhkust Feliksi pikkade kuulikaarte üle. Hommikul harjutas Feliks üle telefonitraatide kuuli tõukamist, sest ühika hoov oli kitsas ja kauguse peale tõukamiseks polnud piisavalt ruumi.. Selle peale naljatas Feliks muheledes, et kuuli tuleb ikka ülespoole tõugata, siis lendab ka kaugemale, allapoole kukub ise.

Feliksi kuulitõuke tehnikat imetles kogu spordimaailm. Uskumatuna tundus paljudele, kuidas võib üks tavaliste mõõtudega mees, kellel pikkust vaid 182 cm ja kehakaalu 88 kg, tõugata kuuli üle 17 m ja edestada sellel alal üle 100 kg kaaluvaid ning temast peajagu pikemaid atleete. Näiteks Pirtsust hoopis enam sobiks kuulitõukaja rolli meie korvpallitäht Aivar Kuusmaa, kellel pikkust 188 cm ja kaalu 95 kg. Ja veel, mis oleks saanud siis, kui Feliksist tunduvalt suuremate kehaliste võimetega Erki Nool oleks hiljuti lõppenud EM sisevõistlustel tõuganud seitsmevõistluse sees kuuli 14 m asemel 17 m!

Möödunud aastal Kabala uue spordihoone avamisele pidime Tartust sõitma koos Feliksiga. Kahjuks oli raske progresseeruv haigus teinud oma töö ja meil tuli Aksel Reiga tulla Kabalasse ilma Feliksita.

24. jaanuaril sai mulle osaks au asetada Feliks Pirts'u kalmule Kabala Vallavalitsuse poolt saadetud kaunis lillekimp koos lindiga ja öelda sõnad. " Armas Feliks, kodukandi rahvas pole Sind unustanud, puhka rahus, Suur Vägilane!"

Selleks aga, et Feliks Pirtsu poolt aastakümneid tagasi süüdatud spordivaimustus Kabala noorte südameis ei kustuks, saab lähemal ajal Kabala uues võimlas olema Feliks Pirts'u sportlasteed meenutav väljapanek.

Paul Kuldkepp

Järvamaa Info Portaal 18.09.2003