1912. aastal toimusid Paides esimesed kergejõustiku- ehk nagu tollal nimetati atleetikakursused Paides, mida juhatas Tallinna "Kalevi" instruktor Adolf Margevitð. Osalejaid olid kokku 29. Kursuste lõpul peeti esimesed teadaolevad kergejõustikuvõistlused Paides nn. Näituste aias Tariuse krundil - umbes sellel kohal, kus on praegu veetornelamu.

1914. aasta suvel Riias toimunud I Venemaa olümpiaadil saavutas paidelane Kalev Tammehoid (tookordse nimega Tannebaum) üliraskes maratonijooksus, kus kõrvetas kuum päike ja paljud olid sunnitud katkestama, hinnatava viienda koha. Ta edestas seejuures Eesti meistrit Reimanni, kes oli tema järel kuues.

1924. aastal asutati mitmeid väiksemaid spordiseltse ja -klubisid ühendav maakondlik spordiselts "Järvapojad", mille juures alustas tegevust kergejõustiku osakond. Seda juhtis seltsi aseesimees Valter Kärt, kellele aktiivselt kaasabi osutas "Järvapoegade" esimees ja innukas kergejõustiku kohtunik Helmut Veem.

20.04.1930 peeti Paide Vallimäel Eesti esivõistlused murdmaajooksus. Võistlejaid oli poolesajaringis, peamiselt Tallinnas, Viljandist, Rakverest jm., teiste seas 4-liikmeline Järvamaa esindus: Arnold Ambach, Rein Laube, Valter Aulik ja Johannes Maider. Eesti tuntumaist pikamaameestest tegid kaasa Karl Laurson (nr 37), Feliks Beldsinski (nr 31), Karl Laas (nr 2), August Koidu (nr 18). Mõnevõrra üllatusena võitis harjulane Malleus, kes startis rinnanumbri all 32.

15.06.1930 avati pidulikult kergejõustiku võistlustega Paide ülejõe-staadion. Mõni aeg hiljem rajati sinna kõrvale ka supelbassein koos hüppetorniga.

1937. aastal asus Järvamaa spordiinstruktori kohale Eesti üks paremaid pikamaajooksjaid tallinlane Aleksander Anier, kes jäi sellele kohale 3 aastaks (kuni 1941), võisteldes ise endiselt Tallinna "Kalevi" värvides. 1944. aastal sai temast uuesti Järvamaa kehakultuuri- ja spordiinstruktor ja 1946. aastast maakonna spordikomitee esimees. Saksa okupatsiooni ajal ta arreteeriti ja viibis Paides koonduslaagris, töötades mõnda aega Viraksaare turbarabas. Kui vabanes, siis võistles paidelasena. Isiklikud rekordid: 1500 m 4.08,5; 3000 m 8.59,0; 5000 m 15.30,0 ja 10000 m 32.55,3. Hiljem elas jälle pealinnas, kus ka suri.

1939. aastal tuli paidelane August Maalstein Eesti Mängudel võitjaks kuulitõukes ning ühtlasi esimese järvalasena Eesti meistriks, tõugates 14.71. Seda saavutust kordas ta 1940. aastal (14.32) ja 1943. aastal (13.54). Tema poolt 1939. aastal Eesti-Soome maavõistlustel Kouvolas tõugatud 15.45 püsis Järvamaa rekordina tervelt 32 aastat. 1944. aastal ta emigreerus.

1947. aasta sügisel püstitas 17-aastane Paide keskkooli õpilane Ole Reinok 2 kg raskuse kettaga uueks Eesti noorterekordiks 37.65. Tulemus oli ühtlasi 72 cm parem senisest eestlase Olev Ehrlichi olevast üleliidulisest rekordist 17-18-aastaste vanustele noormeestele ja selleks tippmargiks ka kinnitati.

13. mail 1962 toimus Paide kolme naaberlinna (Paide, Türi, Tapa) vaheline kergejõustikumatð, mille võitis Paide.

03. juunil 1962. aastal sai teoks Paides 4 rajooni karikavõistlus Paide spordikomitee poolt väljapandud rändauhinnale, millest järgmistel aastatel kujunes välja aastataid kestnud 6 rajooni matð. Ürituste algatajaiks olid kohalikud kergejõustiku aktivistid Erni Reinloo, Viktor Kapp ja Rein Tamla. Esimesed neli rajooni olid Paide, Viljandi, Rakvere ja Rapla, hiljem liitusid Jõgeva ja Harju rajoon. Hiljem võisteldi Säreveres.

Paide lähedalt Koordi külast pärit ja Paides keskkooli lõpetanud Tiina Idavain (neiuna Rosenfeldt) tuli 1990. aasta 12. mail Eesti meistriks 20 km maanteejooksus.

Autor: Viktor Kapp