ALEKSANDER ANIER

15. november 1909 Rannu v., Tartumaa - 24. märts 1988 Tallinn.
Spordihuvi tekkis koduvallas, 1927 alustas Tartu Kalevis maadlustreeninguid. Evald Rooranna ja Artur Kingu soovitusel hakkas 1934 võistlema pikamaajooksus. 1934-39 10 000 meetris 4 ja murdmaajooksus 3 korral Eesti meister, 5000 meetris Eesti meistrivõistlustel 2 korral teine, 1939 Tallinna Kalevi meeskonnas Eesti meistreid ja rekordi püstitajaid 4x1500 m teatejooksus. Kuulus 10 korral Eesti koondisse. Isiklikud rekordid: 1500 m 4.08,5, 3000 m 8.59,0, 5000 m 15.30,0, 10 000 m 32.55,3, pooletunnijooks 9146,03 m (Eesti rekord 1935-40). 1936-41 Järvamaa spordiinstruktor. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti, viibis eeluurimisalusena 18 kuud vanglas. Oli 1944-48 Järvamaa spordikomitee esimees ning Juta Ojamaa, Helja Sikka, Totti Kasekampi, Ain Nurme, Helga Kaljumäe jt. esimene innustaja ning juhendaja. Aastast 1954 töötas Tallinnas autotranspordibaasis lukksepp-seadistajana, pensionärina oli kümmekond aastat "Kalevi" keskstaadionil laohoidja.

TOTTI KASEKAMP

Totti Kasekamp – 22 september 1925, Vajangu vald – 21. märts 2000, Lehtse vald.
Oma elu ajal oli ta kehalise kasvatuse õpetaja ja kergejõustiklane. Ta lõpetas 1946. aastal Paide majandustehnikumi ja 1949. aastal Tallinna Kehakultuuritehnikumi. Võitis 1947-1956 Eesti meistrivõistlustelt 4x100 meetri teatejooksus Tallinna Kalevi naiskonnas kulla, kuulitõukes 2 hõbedat ja 3 pronksi ning viievõistluses 1 pronksi. Oli 1950-1955 kuulitõukes ja kolmevõistluses NSV Liidu maaspordiühingute seitsmekordne meister. Püstitas 1955. aastal viievõistluses Eesti rekordi 3869. Isiklik rekord kuulitõukes 13.35. Kuulus 3 korral Eesti koondisse. Ta tuli 1991. aastal kuulitõukes ja odaviskes 65-69-aastaste kergejõustikuveteranide maailmameistriks, 1992. aastal oli samadel aladel omaealiste Euroopa meister. Töötas kehalise kasvatuse õpetajana Jõgeva Keskkoolis (1949-1953) ja Lehtse 8-klassilises koolis (1953-1982), hiljem oli Lehtse kolhoosi spordimetoodik. Jõu auliige 1971. aastast.

KALEV TIMMERMAA

Kalev Timmermaa on sündinud 20. novembril 1929. aastal Tartumaal Rannu vallas, hetkel elab Türil.
Esimeseks kooliks oli Rannu Algkool. Pärast seda jätkas õpinguid Tartu Elektromehaanika Tehnikumis ja 1946. aastal astus Tallinna Polütehnikumi mille lõpetas 1949. aastal. Hetkel pensionär.
Tema esimene võistlus oli suusatamises 1941. aastal valdadevahelistel võistlustel kus sai esikoha 3 km murdmaa sõidul. Rannu vallas oli spordilembeline agronoom Meeme Palm, kes organiseeris kergejõustiku võistlusi ja viis võistkonnad maakondlikele võistlustele. Tema suunaski Kalevi kergejõustiku harrastamisele. Aastatel 1947-1950 kuulus ta Tartu Ülikooli Spordiklubisse ja tema treeneriks oli Valter Kalam. 1950. aasta sügisel suundus ta Tallinna ja võistles VSÜ Spartaki värvides. Juhendajaks oli Ervin Uuk. 1960. aastast sai temast Türi elanik ja ta kuulus spordiühingusse Jõud.

Tema parimad sportlikud tulemused ja saavutused algavad aastast 1948, mil ta tuli Eesti NSV koolinoorte esivõistlustel 800 meetri jooksus esikohale ajaga 2.06,8. Aastal 1950 sai ta spordiühingu Kalev esivõistlustel 110 meetri tõkkejooks esikoha. Eesti NSV esivõistlustel olid tulemused järgmised: 1951. aastal 110 meetri tõkkejooksus 16,1 esikoht ja 200 meetri tõkkejooksus 26,4 samuti esikoht, 400 meetri tõkkejooksus 57,0 teine koht ja 4x400 meetri teatejooksus 3.32,6 kolmas koht; 1952. aastal 400 meetri tõkkejooksus teine koht ajaga 57,8;

VSÜ Spartak üleliidulistel võistlustel tuli ta 1951. aastal 400 meetri tõkkejooksus 57,3 sekundiga esikohale; 1951. aastal 110 meetri tõkkejooksus teisele kohale; 1952. aastal 400 meetri tõkkejooksus teisele kohale. 1952. aastal jooksis ta 200 meetrit tõkkeid ajaga 25,9 mis oli selle aja uueks Eesti rekordiks.

1952. aastal tuli ta Tallinna meistriks 110 meetri tõkkejooksus ning 1959. aastal saavutas maanoorte mängudel 110 meetri tõkkejooksus teise koha. Aastatel 1951-1953 kuulus ta ka vabariigi koondvõistkonda kuuel korral.

Noortele soovitab Kalev järgmist: "Sportimiseks on vaja järjekindlust treeningutel ja tugevat tahtejõudu ala viljelemisel. Ebaedu korral ära löö käega vaid harjuta rohkem ja omanda rohkem ala tehnikat. Sa pead oskama võita ja kaotada."

ENRIK LANG

Enrik Lang on sündinud 1932. aastal Paides, hetkel elab Säreveres.

Ta on lõpetanud Tallinna Arhitektuur-Ehitustehnikumi, hetkel peab pensionipõlve.

Ta käis VSÜ Kalev spordikoolis ja treeneriks oli Aleksander Tðikin. Enrik Lang tegeles kergejõustikuga 8 aastat.

Tema parim sportlik saavutus on NSV Liidu relvajõudude meister. Parimad tulemused 800 meetri jooksu aeg 1.52,3 ja 1500 meetri jooksu tulemus 3.49,9.

Noortele soovitab Enrik järgmist: "Püsivust valitud teel."

LAINE ERIK-KALLAS

Laine Erik-Kallas on sündinud 21. aprillil 1942. aastal Retlas, hetkel elab Tartus.

Lõpetas Retla 7-klassilise kooli 1956. aastal ja läks Türi Põllumajandustehnikumi, kuna seal sai stipendiumi, sest kodust toetust ei olnud võimalik saada. 1969. aastal lõpetas Eesti Põllumajandus Akadeemia zootehnika teaduskonna. 1969-1996 oli Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria teadusliku uurimise instituudi teadus. Hetkel pensionär.

Oma spordinaiseks kujunemise teed seletab ta nii: "Õpetaja pani mind seitsmendas klassis jooksma rajooni spartakiaadil 100 meetrit. Ma kaevasin stardiaugud ja jooksin kõigile imestuseks paljajalu uueks rajooni rekordiks 13,2. Seda nägi alles Türi Tehnikumi õpetajaks tulnud Hans Lööper ja kutsus mind Türi tehnikumi. Ma olin tehnikumis õppimise ajal tugev suusatamises, võrk- ja korvpallis ning suvel kergejõustikus."

Ise arvab Laine, et suusatamine oleks olnud tema jaoks õige ala. Või 400 meetri tõkkejooks, mida sellel ajal naistel kavas veel ei olnud. 400 meetri tõkkejooks sobis kõige enam tema psüühikaga. Tema edukus Eesti maanoorte võistlustel viisid ta Jõudi üleliidulistele võistlustele. Ta jooksis 400 meetrit esimest korda ja sai ajaks 62,0 sekundit. See tulemus oli niivõrd hea, et ta kutsuti 1960. aastal Eesti-Läti-Leedu-Valgevene-Soome-Rootsi maavõistlusele, sest Eestis ei olnud 400 meetri jooksjaid. Sellest võistlusest kirjutab Laine järgmist: "Sõitsin Tallinna, majutus oli koolis voodites, ma ei tundnud mitte kedagi, kuid üks odaviskaja küsis, et mida sina lapsuke siin teed. Vastasin, et pean homme 400 meetrit jooksma. Küsiti kui kiire sa oled ja vastasin, et alla 60 sekundi pole ma jooksnud. Sellel võistlusel jooksin alla 60 sekundi. Sain ajaga 59,6 7. koha."

Peale tehnikumi sai Laine töökoha spordilembelises Viljandi Koidu kolhoosis. Treeningutel tuli käija 27 kilomeetri kaugusel Viljandis. Sõit oli kallis, kuid talle organiseeriti õpilaspilet. Ta ööbis sageli Viljandis õe juures ja hommikul kell  6 sõitis tagasi tööle. Sellel ajal oli kuue päevane töönädal ja töölt järeleandmisi ei tehtud, küll aga võimaldati treeninglaagritesse minna säilitades samal ajal palga.

Järjekordne juhus viis ta 1963. aastal Elvas Eesti murdmaajooksu meistrivõistlustel kokku tunnustatud treeneri Jaan Jürgensteiniga, kes kutsus teda Eesti Põllumajandus Akadeemiasse õppima. Kahjuks pidi Laine ettepaneku tagasi õppima, kuna vaid stipendiumist oleks talle jäänud elamiseks väheseks.

1963. aasta Eesti-Gruuisa maavõistlus peeti teatavasti Tartus. Lainele anti selga EPA dress, mille peale Jaan Jürgenstein ütles: "Nüüd oled sa EPA-s sees." Kuid kirjandi teemal "Terves kehas terve vaim" pidi ta ikkagi kirjutama ning sooritama ka füüsika eksami. EPA leidis stipendiumile lisaks võimalust toetada Lainet ka muul moel ning nii algaski Laine tõus maailma tippu.

1963. aastal Moskvas sai ta 800 meetri finaalis juba 6. koha (2.04,1), kuid aasta hiljem ning 1967. ja 1968. aastal tuli ta juba NSV Liidu meistriks 800 meetri jooksus. 1964. aastal saavutas ta Tokyo olümpiamängudel 6. koha ja kuulus maailma rekordi püstitanud NSV Liidu naiskonda 3x800 meetri teatejooksus. 1967. aastal püstitas Laine NSV Liidu rekordi 2.03,6.

Ta tuli 25 korda Eesti meistriks ja oli Eesti parim naissportlane 1967. ja 1968. aastal. 1969. aastal lõpetas aktiivse sportimise kuna oli pidevatest rasketest NSV Liidu treeninglaagritest tüdinenud ja ei näinud enam stiimulit.

Parimad tulemused järvamaalasena: 100 meetri jooks 12,9 (04.07.1958, Väimela); 200 meetri jooks 26,8 (18.08.1957, Kaunas).

Noortele soovitab Laine järgmist: "Väga oluline on mitmekülgne treening just noorelt, mis väldib traumasid ja psüühika väsimist. Ise harjutasin ma olenemata ilmast nii sees kui väljas ja ei kartnud ka tõstekangi. Arvan, et tänapäeva Eesti naissportlased on füüsiliselt nõrgad, et näidata häid tulemusi. Ise pidasin lugu ujumisest ja jalgaratta sõidust. Püstitada tuleb reaalne eesmärk, see saavutada ja püstitada uus ja veel kõrgem eesmärk."

 TOOMAS BERENDSEN

 Sündis 05. mail 1944. aastal Amblas. Lõpetas 1962 Ambla Keskkooli ja 1970 ökonoomiainsenerina TPI. Sportima hakkas Ilmar Lindami ja Heino Ojasoo juhendamisel. 1963 pühendus Kalevis Ervin Uugi hoolealusena kümnevõistlusele. 1969 NSV Liidu meistrivõistluste hõbe ja 1970 pronks, Euroopa karikavõistlustel 1973 meeskondlik hõbe (koos Toomas Suurväli ja Nikolai Aviloviga), individuaalne 4. koht. 1972. aasta Nõukogude Liidu ametiühingute meister kümnevõistluses ja teatejooksus. 1969 Eesti meister kõrgushüppes ning 1968 ja 1972 teatejooksudes. 1968 ja 1970 sisemeistrivõistluste kuld kõrgushüppes ning 1967 kuuevõistluses. 1965 võrkpallis Eesti meistrivõistluste kuld ning 3 korral (1965, 1967 ja 1971) karikavõitjaid. Isiklikke rekordeid: 100 m 11,0 (1968), 400 m 48,64 (1973), 1500 m 4.22,4 (1973), 110 m tõkkejooks 14,9 (1972), kõrgus 1.98 (1968), teivas 4.40 (1972), kaugus 7.21 (1968), kuul 15.27 (1969), ketas 53.10 (1972), oda 64.66 (1970). Oli kümnevõistluses 1972 8000-ga maailma edetabelis 9. ja 1973. 8016-ga 10. Suurmeister ja Kalevi auliige (1972).
Olnud tegev Kergejõustikuföderatsiooni ja liidu -eestseisuses, Kalevi kergejõustikusektsiooni presiidiumis, mitmevõistluseklubi "Dekatlon" asutajaid (1989) ja eestvedajaid, aastast 1996 tegev Nõmme Kergejõustikuklubi juhatuses.

AILI JÄÄRATS-MÄGI

Aili Jäärats-Mägi on sündinud 17. juunil 1944. aastal Viljandi maakonnas Karksis, hetkel elab Türil. On Deivi ja Donald Jääratsi ema.

Ta on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuri teaduskonna kergejõustiku treener-pedagoogi erialal. Töötas lühikest aega treenerina ka Türil. Hetkel töötab kondiitrina.

Tema esimene treener oli Heljo Lepamäe, kes oli Abja Keskkoolis õpetaja. Minnes TRÜ-sse hakkas ta treenima Fred Kudu juhendamisel. Sportlastee ja treeneritöö lõppesid tervislikel põhjustel.

Parimad sportlikud tulemused on 100 meetri jooksu aeg 12,0, millega ta tuli 1963. aastal NSV Liidu rahvaste spartakiaadil kolmandale kohale. Samal võistlusel sai ta 200 meetri jooksus kolmanda koha ajaga 25,0. Koos Liivia Härsingu, Tiiu Vabriti ja Helgi Mägiga jooksis ta 4x100 meetri teatejooksus välja aja 47,0, mis püsis pikki aastaid vabariigi rekordina.

Noortele soovitab Aili järgmist: "Kõigepealt tuleb õppida koolis hästi, siis tahad ka sporti hästi teha, see tähendab saavutada häid tulemusi oma valitud erialal. Harjutamine teeb meistriks, selleks on vaja tahtejõudu, püsivust ja sihikindlust."

GUNNAR KIRSIPUU

Gunnar Kirsipuu on sündinud 16. jaanuaril 1959. aastal Paide linnas, hetkel elab Türi linnas.

Kooliteed alustas Gunnar Sargvere 8-klassilises koolis. Edasi õppis ta Türi Keskkoolis ja seejärel lõpetas Tihemetsa Tehnikumi.

Kergejõustiku treeninguid alustas 1975. aasta sügisel Leonhard Soomi juures. Soomi juurde treenima minna soovitas tal kehalise kasvatuse õpetaja Harri Tempel. Huvitav on siinjuures see, et Gunnar tuli sporti suhteliselt hilja - alles enne lõpuklassi.  Kergejõustikuga tegeles Gunnar 1992. aastani ehk 16  pikka aastat. Hetkel töötab ta OÜ Õlitäht juhatajana.

Tema parimad sportlikud saavutused on pärit 1980-ndate esimesest poolest. 1981. aastal sai ta Eesti meistrivõistlustel 4x100 meetri teatejooksus 2. koha ajaga 42,1 ja samal aastal tuli pronksile ka 100 meetri jooksus ajaga 10,8 ja 200 meetri jooksus tulemusega 21,8. 1982. aastal tuli Gunnar üleliidulistel maaspordimängudel Smolenskis 3. kohale 400 meetri jooksus ajaga 48,67 ning sai Eesti NSV sisemeistrivõistlustel 60 meetri jooksus ajaga 6,8 kuldmedali.

Gunnar oli 1980. aastal Järvamaa tõrvikukandja purjeregati tõrviku liikumisel Tallinna Raekojast Piritale Moskva olümpiamängude purjeregati avamisel.

Parimad tulemused: 100 m jooks 10,5 (04.07.1985, Kuusalu); 200 m jooks 21,6 (06.09.1981, Särevere); 400 m jooks 48,67 (13.09.1982, Smolensk).

Noortele soovitab Gunnar järgmist: "Järjepidevat treeningut, kannatlikust (head tulemused ei tule kohe peale esimest või teist trenni) ning sportimise kõrvalt ei tohiks ära unustada ka koolis käimist."

KALEV MARTSEPP

Kalev Martsepp sündis 01. veebruaril 1959. aastal Paides. Paide I Keskkoolis õppis ta aastail 1966-1974,  TSIKis 1974-1977. Esimene kergejõustiku trenn oli Kalevil 6. klassis ning treeneriks oli Rein Tammla. Trenni hakkas ta tegema, kuna huvitus kergejõustikust. TSIKis oli tema treener Raivo Ruukel.
Nooruspõlves ei olnud tema tulemused just kuigi head, kõik tuli suure tööga. Kalev arvab ise, et ta polnud eriti andekas. Kuid tänu Ruukli grupile, kus treeniti vanemate ja tugevamatega, püüdis ka Kalev neist parem olla. TSIKis olid ka võimlemistunnid, mis andisid palju juurde koordinatsioonile.
Esimene Järvamaa rekord oli 1976. aastal kõrgushüppes 1.93, mille viis ta 1984. aastal 2.24ni. Tema areng oli stabiilne. 1984. aastal 25-aastasena hüppas Kalev aga tänaseni kehtiva Järvamaa rekordi 2.24 - selle aasta ettevalmistuses pani ta rohkem rõhku kiiruslikule jõule. Varem ta lihtsalt tegi palju hüppeid ning jõudu eraldi. Aga sel talvel oli enamus harjutusi kas kerge kangiga või hüpped tinavööga. Üldse oli see tema elus üks huvitav aasta.

Olles tulnud Eesti meistriks 2.21ga tuli ta ka Balti matði võitjaks 2.23ga. Pidi tulema ka Eesti - Gruusia maavõistlus, sõideti koondisega Tbilisi, kohapeal aga selgus, et Gruusia ei saa koondist kokku ja korraldati lahtised Gruusia meistrivõistlused, mille võit 2.24ga kuulus Kalevile, toonase Eesti rekordiomaniku, Valgepea ees, kes hüppas 2.20. Kalev tuli 1984. aastal nii Eesti kui Gruusia meistriks.

Järgmine aasta kasvasid treeningumahud. Kuid kahjuks Paides üksi olles jäi meditsiiniline kontroll olematuks. Põlv ei pidanud vastu. Põlv ei paranenudki täielikult ja tema karjäär oli läbi.
Kalevi pluss oli see, et Tallinnas oli palju harjutuskohti, kuid noortel, kel huvi on, ei tohiks tingimuste pärast sporti pooleli jätta. Kõrgushüppel on vaja vaid erialatreeninguks staadioni, muid harjutusi saab teha igasugustes tingimustes on Kalev kindel.

ANNE SOOKAEL-MÄGI

Anne Sookael-Mägi on sündinud 26. jaanuaril 1960. aastal Paide linnas, hetkel elab Tartus.

Anne on Tartus treener-õpetaja, kes on lõpetanud Türi Keskkooli ja Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna. Ta on Leonhard Soomi kasvandik ja elutöö jätkaja.

Ta on olnud edukas nii noorte kui ka täiskasvanute klassis. Parimaks saavutuseks on NSV Liidu noorte meistrivõistlustelt 400 meetri jooksus ja täiskasvanute meistrivõistlustelt 4x200 meetri teatejooksus 10. koht.

INDREK VAHTRA

Indrek Vahtra on sündinud 20. jaanuaril 1970. aastal Paide linnas, hetkel elab Tallinnas.

Haridusteed alustas Türil Nurmenuku lasteaias. Seejärel õppis ta Türi Keskkoolis, edasi Peetri 8-klassilises koolis. Sealt läks ta tagasi Türi Keskkooli ning suundus õpinguid jätkama Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i lõpetades astus ta Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonda mille lõpetas 1993. aastal. Hetkel töötab kehalise kasvatuse õpetaja ühes Tallinna eliitkoolis.

Sportlasteed alustas Indrek maadlusega, mis talle väga ei meeldinud. Sealt edasi suundus ta võrkpalli mängima millega tegeles umbes poolteist aastat. Siis tegeles suguvõsa eeskujul vibuspordiga ning tuli vibulaskmises Eesti C-klassi noortemeistriks, kuid lõpuks tüdines ta ka sellest spordialast, sest see ala sisaldas endas liiga vähe emotsioone.

Kergejõustiku juurde jõudis Indrek 8-ndas klassis kolmel põhjusel: tema sõbraks oli Jaanus Õlge, kes oli neidude seas popp poiss ja tal olid kilejopp ja Adidase tossud (sama soovis ka Indrek); kehakaal vajas korrigeerimist ja energia kulutamist (selleks ajaks oli Indrekul juba olnud probleeme ka miilitsaga). Soom tundus olevat Indreku silmis hea treener ning nii otsustaski ta sinna trenni minna.

Treeneriks on Indrekul olnud terve sportlaskarjääri jooksul Leonhard Soom, kes oli ka vaimne isa igas mõttes. Episoodiliselt on noortekoondises ja TSIK-is teda aidanud ka Toomas Merila, Kalev Külv ja Kalle Kaskla. Ülikooli ajal treenis teda kolme kettaheite tehnikatrenni jagu ka Rein Aule. Hiljem harjutas ta veel kaks aastat Helgi Partsi ja Aleksander Lohu treeninggrupis. Viimaseks juhendajaks oli Vello Palm.

Indrek tegeleb spordiga siiani ning ei kavatse loobuda enne, kui keegi kodukandi noortest hakkab teda võitma nii kettaheites kui ka kuulitõukes.

Ta on mitmekordne Eesti noorte meister ja medaliomanik, Eesti meistrivõistluste hõbemedali omanik kettaheites ja mitmekordne pronksimees kuulitõukes. On esindanud ka Eesti koondist, kus parimaks tulemuseks on viies koht Euroopa karikavõistluste II liigas kettaheites. Samuti on ta mitmekordne endise rajooni ja praeguse maakonna meister.

Parimad tulemused: kettaheide 50.64 (21.05.1997, Tallinn); kuulitõuge 15.49 h (18.02.1998, Tallinn).

Noortele soovitab Indrek järgmist: "Ole mitmekülgne ja väldi varajast spetsialiseerumist. Ära liiga tihti treeningule minnes ajusi koju unusta. Planeeri oma tegemisi varakult, osale aktiivselt oma treeningplaanide ja resultaatide koostamisel, pea kindlasti päevikut. Oska loobuda suure eesmärgi nimel kahjulikest ahvatlustest. Õpi eristama varakult olulist ja vähemtähtsat."

DEIVI JÄÄRTS-ÐADEIKO

Deivi Jäärats-Ðadeiko on sündinud 11. aprillil 1970. aastal Türi linnas, hetkel elab Türi vallas Säreveres.

Ta on lõpetanud Türi Keskkooli ning Tallinna Pedagoogikaülikooli pedagoogika teaduskonna ning töötab algklasside õpetajana ning aeroobika ja shapingu treenerina.

Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 1978. aastal ema ja venna eeskujul. Deivi treeneriks oli aastail 1978-1988 Leonhard Soom ning aastail 1988-1992 Leonhard Soom koos Rein Käärikuga.

Deivi parimaks sportlikuks saavutuseks võib lugeda 1984. aastal NSV Liidu noortemeistri tiitlit neljavõistluses. Samal aastal esindas ta NSV Liitu rahvusvahelistel võistlustel Prahas, kus ta jooksis 60 meetris välja aja 7,93 ning tuli võitjaks. Deivi on sotsialismimaade 1984. aasta noortemeister 60 m jooksus ajaga 7,99. Hiljem täiskasvanute klassis on Deivi võitnud mitmeid medaleid ka Eesti meistrivõistlustelt.

Parimad tulemused: 100 meetri jooks 12,0 (12.06.1986, Tallinn); 200 meetri jooks 24,8 (26.06.1985, Tallinn); kaugushüpe 5.99 (23.08.1992, Türi).

Noortele soovitab Deivi järgmist: "Füüsiline pingutus peab olema nauditav. Kui on vastumeelne, siis ei tule sellest midagi head. Selleks peab olema hea ja mõistev treener, kes muudab selle nauditavaks. Kui tahad midagi saavutada peab olema kindel siht silme ees ja selle nimel peab olema valmis loobuma paljustki. Et saada tõsiseks spordimeheks tuleb läbi lugeda Leonhard Soomi "Kümme käsku spordimehele"."

RAIT MÄNNIK

Rait Männik on sündinud 19. aprillil 1974. aastal Paide linnas, hetkel elab Tartus, töötab Eesti Spordimuuseumis ja koostab ristsõnu mitmetele väljaannetele.

Rait on Leonhard Soomi kasvandik, kes alustas sportimist hilja kuid jõudis Eesti koondisse ja tegeleb spordiga tänapäevani.

Parimaks saavutuseks on teine koht kolmikhüppes tulemusega 15.60 Euroopa karikavõistluste II liigas 1998. aastal.

Parimad tulemused: 100 meetri jooks 11,1 (10.09.1997, Särevere); 200 meetri jooks 23,0 (28.08.1996, Särevere); kaugushüpe 6.74 (05.09.1997, Paide).

Noortele soovitab Rait järgmist: "Kui teed midagi, siis tee seda andunult - äkki saab sinust asja; kui tõsiselt ei ürita, ei saagi teada, mis võinuks juhtuda. Pole olemas igavamat juttu kui endise spordimehe: ¥oleks võinud...¡ – seepärast anna oma parim õigel ajal. Saavutusspordiga tegelemine saab kesta lühikest aega, nii et kasuta seda maksimaalselt."

RUTTI LUKSEPP

Rutti Luksepp on sündinud 19. juunil 1974. aastal Türi linnas, hetkel elab Tallinnas.

1981. aastal asus Rutti õppima Türi Keskkooli ning aasta hiljem alustas kergejõustikutreeninguid treener Leonhard Soomi treeninggrupis. Treenimist alustas ta ema Anne aga ennekõike vanema õe Piia eeskujul. Kuna Ruttile kergejõustik meeldis ja ta oli teistest tihti edukam, siis see kõik aitas ka ala juurde püsima jääda, kuigi noorteklassis tuleb tihti  ette huvitavamaid asju kui treeningud. Rutti on öelnud: "Treener Soomi juurde läksin alati trenni kuna kartsin, et puudumise korral saan õe Piia käest riielda."

1993. aastal pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuri teaduskonda. Ülikooli minekuga vahetas ta treenerit ja spetsialiseerus rohkem sprindile. Uueks treeneriks sai Valter Espe.

Rutti Luksepa edukamaks aastaks võib lugeda 1997. aastat, mil ta jooksis oma isiklikud rekordid ja ka Eesti rekordid. 1998. aastal tegi ta kaasa Euroopa karikavõistluste II liiga mitmevõistlusel ja kuna võistlus läks hästi ja ala mitmekülgsus meeldis, siis sügisest alustas ta tõsisemalt harjutamist mitmevõistluseks.

Mitmevõistlusele pühendumine tingis ka treeneri vahetuse ja alates 2001. aastast sai tema uueks treeneriks Andrei Nazarov, kes aitab ja õpetab teda tänaseni. 2000. aastast töötab Rutti Rocca al Mare koolis kehalise kasvatuse õpetajana.

Parim sportlik saavutus tuli 1999. aasta Universiaadil Palma de Mallorcal kus Rutti tuli seitsmevõistluses 5587 punktiga (14,73-1.64-11.93-24,57-6.22-38.80-2.23,13) 5. kohale. Rutti on võitnud ka Eesti meistrivõistlustelt hulgaliselt medaleid ning on esindanud korduvalt Eesti koondist.

Parimad tulemused: 60 meetri jooks 7,49 (17.02.1996, Tallinn); 100 meetri jooks 11,58 (16.08.1997, Haapsalu); 200 meetri jooks 24,17 (06.07.1997, Kaunas); viievõistlus 4158 h (8,76-1.69-13.24-5.98-2.24,07) (03.02.2002, Tallinn).

Noortele soovitab Rutti järgmist: "Olla mitmekülgne. Seada endale eesmärgid (algul väikesed ja kui need on täidetud siis uued ja suuremad). Leida aega kõigeks - nii spordiks kui ka sõpradega koos olemiseks. Julgust üritamiseks, katsetusteks ja unistamiseks!"

MARGUS PIRKSAAR

Margus Pirksaar on sündinud 25. oktoobril 1974. aastal Viljandi linnas, hetkel elab Elvas.

Margus on lõpetanud Sotsiaalteaduste Eraülikooli Veritas ning omab juriidilist kõrgharidust. Hetkel töötab firmas HP Partnerid juristina.

Oma spordimehe teed alustas ta neljandas klassis Paul Poopuu juhendamisel orienteerumisega, mis kujunes pikemaajaliseks harrastuseks. Lisaks orienteerumisele tegeles judo, jalgpalli ja suusatamisega ning samuti võttis osa maakonna murdmajooksu võistlustest Kergejõustikuga tegi ta esimese tõsise tutvuse Järvamaa täiskasvanute meistrivõistlustel, kus ta värvati kohalikku kergejõustikuklubisse Järvala. Treeneriks on hetkel Paul Poopuu kuid tema arengule on kaasa aidanud nõuga Uno Källe ja Harry Lemberg.

Tema seni parimaks saavutuseks võib lugeda 28. kohta Euroopa meistrivõistlustel maratonijooksus. Tema isiklik rekord antud distantsil on 2:18.29. Ta on mitmekordne Eesti meister. Samuti on  ta võistelnud Eesti rahvuskoondises paljukordi.

Parimad tulemused järvamaalasena: 1500 meetri jooks 3.53,99 (12.08.2000, Tartu); 5000 meetri jooks 14.23,63 (18.08.2001, Valmiera); 10 000 meetri jooks 30.35,53 (08.08.1998, Tallinn); maraton 2:18.52 (22.04.2001, Hamburg).

Noortele soovitab Margus järgmist: "1. Treener on su abiline ning kuula alati teda ja võta tema soovitusi kui sõbra omasid. 2. Ära lase treeningul muutuda ebameeldivaks kohustuseks. Kui see tekib, räägi sellest treeneriga. 3. Alati tuleb seada endale eesmärgid, mille nimel treenida. 4. Võidud ei pruugi tulla kohe. Samas ei jää võit kunagi ka tulemata. Tugevaks sportlaseks ei saa ühe aastaga vaid pideva ja õige treeninguga."

JAANUS SUVI

Jaanus Suvi on sündinud 15. mail 1980. aastal Türil, hetkel elab Tallinnas.

Oma haridusteed alustas ta Türi 2. Keskkoolis. Hetkel on lõpetamisel Tallinna Tehnikaülikooli informaatika eriala. Jaanus töötab AS Adobase Systemsis programmeerijana.

Kergejõustikutrenni soovitas Jaanusel minna kooli kehalise kasvatuse õpetaja, kes pani tähele, et ta on mõnel alal teistest parem ja osavam. Esimesed paar aastat käis ta treeningutel nii kuidas viitsis aga kui tulid esimesed riigitasemel saavutused hakkas ta treeninguid tõsiselt võtma. 1988. aastal käis ta paar kuud Veiko Valang juures treenimas ja ka suvel laagris ning alates 1991. aasta sügisest on ta treeninud Leonhard Soomi treeninggrupis. 1994-1998. aastal tegeles ta spordiga tõsisemalt ja nendel aastatel jõudis ta noorte tasemel vabariigi koondisse. 2001. aasta sügisest jälgib tema tegemisi Jaan Pelmas.

Tema parimaks sportlikuks saavutused on Eesti sisemeistritiitel kolmikhüppes 2004. aastal.

Parimad tulemused: kolmikhüpe 15.92 (25.07.2004, Tallinn); kõrgushüpe 2.06 (20.06.1998, Haapsalu); kaugushüpe 7.12 (30.08.2003, Valga).

Noortele soovitab Jaanus järgmist: "Valige sobiv ala ja püstitage eesmärk. Eesmärk olgu piisavalt hull, et tegevust ehk treenimist jätkuks aastateks. Kui eesmärk saavutatud, siis olete rohkemaks võimeline ja seadke uus eesmärk. Ja kui see eesmärk jääbki aastate jooksul saavutamata, olete veetnud aega kellelegi kurja tegemata ja teil on hea tugev tervis ja terav mõistus."

HELEN PÜÜMANN

Helen Püümann on sündinud 09. juunil 1981. aastal Lehtse vallas, hetkel elab Tallinnas.

Helen on lõpetanud Lehtse Põhikooli ja Eesti Spordigümnaasiumi ning õpib Tallinna Tehnikaülikoolis geodeesia erialal.

Sporti tuli Helen ema ja isa Andres Püümanni eeskujul, kes muide oli Eesti meistrivõistluste medali mees (100 meetri jooksu rekord 10,5 ja 200 meetri jooksu rekord 21,7).

Helen on üks väheseid maakonnast tulnuid, kes on pääsenud rahvuskoondisse ja võitnud ka Eesti meistrikulla 400 meetri jooksus. Parim tulemus 400 meetri jooksus on 55,45 aastast 2003.