User Rating: 3 / 5

1805
Esmakordselt Eestis võetakse J. Philippe von Rothi algatusel Kanepis (Võrumaal) kooli õppekavva kehaline kasvatus. Kehalise kasvatuse tundides hakatakase harrastama võidujooksu, hüppeid ja viskeid.

1827
4.-11. septembrino esines Tallinnas pooletunniliste jooksudemonstratsioonidega elukutseline jooksja V. Knohte.

1828
Tallinas esines mitme jooksudemonstratsiooniga 9 versta pikkusel distantsil esimene naissoost elukutseline jooksja C. H. Lange (Danzigist).

1830
Tallinnas toimus jooksjate Carl Giese ja Joseph Byroni vahel võidujooks Nunne värava juurest Kopli kõrtsini ja tagasi.

1836-1866
Eestis esinesid mitmed elukutselised jooksjad:

1836. aastal - 17-aastane elukutseline naisjooksja Josephine;

1839., 1842. ja 1843. aastal - A. Reichart;

1841. aastal - Carl Giese (Preisimaalt);

1847. aastal - Heinrich Bagdahn;

1848. aastal - D. Hassè (Berliinist);

1852. aastal - Wilhelm Göbel (Preisimaalt);

1866. aastal - J. Adamson (St. Peterburist).

1868
Tartus korraldati nn. turnipidu, mille kavva kuulus ka võidujooks.

1874
Laiuse köster-kooliõpetaja Jüri Soo hakkas esimese eesti kooliõpetajana organiseerima kehalisi harjutusi kihelkonnakooli õpilastele.

1877
Jüri Soo organiseeris Laiusel Mõra mõisas esimese nn. turnipeo, mille kavva kuulus peale võiduharjutuste ka võidujooks.

Laiuse eeskujul hakati samasuguseid turnipidusid korraldama ka Paistus (Peeter Ruubel), Vändras (Ants Mett) ja mujal.

1890
Tallinnas ja Tartus esines jooksudemonstratsioonidega Peterburi elukutseline jooksja T. Aleksandrov. Reklaamikuulutusel lubas ta 10 versta läbida 40 minutiga.

1891
30. augustil esines Narvas elukutseline jooksja T. Aleksandrov Peterburist.

1892
Narvas toimus kohaliku karskusseltsi "Võitleja" poolt korraldatud rahvapeol rohkearvulise osavõtuga võidujooks.

1894
Tallinnas esines 50 versta jooksus Berliinist tulles vene elukutseline jooksja Jablotðkin.

1895
Tartus oli tekkinud endise Tartu Võimlemisseltsi õpetaja Buró mõjutusel mitteametlik "Kiirjooksjate Selts". Viimase korraldusel toimusid Tartus 13. mail ja 31. juulil jooksuvõistlused Peterburi maanteel Raadi mõisast Kilgi kõrtsini. Võistlustest võttis osa ka üks Tallinna jooksja.

1897
Tartus alustati "Vanemuise" rahvapidudel traditsiooniliste võidujooksude korraldamist.

1898
Tartus peeti esimene käimisvõistlus 22,5-verstalisel distantsil (Tartu-Voldi). Võistlusest võttis osa 6 käijat.

1900
Peterburis asutati Eesti Jõukarastusselts "Kalev", mis kujunes pioneeriks teadliku kergejõustiku arendamisel.

Tartus avati Tartu Võimlemisseltsi (Dorpater Turnverein) spordiväljak, mis kujunes hiljem Tartu tähtsamaks kergejõustikubaasiks.

1901
24. mail asutati Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev", mis kujunes hiljem kergejõustiku viljelemise tsentrumiks Tallinnas.

Tartus asutati spordiring (hiljem spordiselts) "Aberg", hilisem Tartu "Kalev".

27. mail korraldas Peterburi "Kalev" jooksuvõistlused Volhovi maanteel. Poole versta jooksu võitis Tomme ajaga 1.25,0

26. augustil organiseeris Peterburi "Kalev" võistlused 2 versta jooksus. Startis 9 jooksjat. Jooksu võitis soomlane Pärnanen ajaga 7.50,0.

1907
Asutati a/s Balti Spordiriistade Vabrik.

Korraldati esimesed ametlikud jooksuvõistlused Eestis - jooks Keilast Tallinna. Jooksu võitis maadleja Loorberg.

1908
Londoni olümpiamängudel võistles Venemaa meeskonnas kaasa eestlane Lind, kes ajaga 3:26.38,8 saavutas maratonijooksus 9. koha.

Londoni olümpiamängude õhutusel tekkisid Tallinnas ja Tartus kergejõustikuhuviliste grupid, kes hakkasid süstemaatiliselt kergejõustiku harrastama. Tallinna "Kalevis" juhtisid kergejõustikualast Tscherpe (Scharpe) ja Riiast Tallinna elama asunud V. Schmidt. Hiljem liitusid Tallinna "Kalevi" kergejõustiklastega nn. düünapoisid ja "Meteori" jalgpallinoored. Tartus juhtisid SS "Abergi" kergejõustiklaste treeningut M. Heide ja E. Rosenblatt (Rannaste).

1909
Tartus korraldati Tallinna tänava sprodiväljakul esimesed ametlikud kergejõustikuvõistlused, mille kavva kuulusid 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja pallivise.

Tallinnas korraldati kergejõustikuvõistlused "Lootuse" aias septembrikuus. Võistluste kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Osa võttis 4 sportlast. Üldvõitjaks tuli L. Tõnson.

1910
Tartus Emajõe kaldal korraldati esimesed murdmaajooksuvõistlused. Võitis Buschmann.

24. mail korraldati Pirital Tallinna "Kalevi" kergejõustikuvõistlused. Kavas oli 100 m jooks, kivitõuge, kaugus- ja kõrgushüpe. Igal alal võistles 10 kergejõustiklast.

22. juulil algas Pirital Tallinna "Kalevi" poolt korraldatud "koguvõistlus", mis koosnes 18 alast (100 m ja 1500 m jooks, odavise, kettaheide, kuulitõuge, kivivise, palliheide, 50 m ja 300 m ujumine, 1000 m ja 3000 m paadisõit, 500 m ja 3000 m süstasõit jne.). Üldvõitjaks tuli H. Pihlakas. Kergejõustikualadel saavutatud tagagärjed loeti esimesteks mitteametlikeks rekorditeks.

Traditsioonilisest pikamaajooksust Keila-Tallinn võttis osa 20 jooksjat.

Tallinnas hakkas kergejõustikuvõistlusi organiseerima ka karskusselts "Valvaja" spordiosakond.

Tartus asus kergejõustiku harrastamisele SS "Tervis".

1911
Peterburi jõustikuseltsi "Võimula" poolt organiseeriti 15. maist kuni 25. septembrini 12. kergejõustkuvõistlust. Parematest tulemustest tuleks märkida Rüütli tagajärge 1 tunni jooksus - 12 versta ja 735 sammu ning J. Parve tulemust 10 versta käimises - 1 tund 9 min. ja 11 sek.

9. ja 10. juulil toimusid Peterburis Krestovski saarel IV ülevenemaalised kergejõustiku esivõistlused. Riia "Unioni" värvides võistelnud eestlane J. Martin saavutas teivashüppes teise koha (3.10).

Augustikuus korraldati Tallinnas spordiseltside vahelised esimesed olümpiamängud, millest võttis osa 35 sportlast. Võistlusi jälgis üle 500 pealtvaataja. B. Abrams hüppas kõrgust 1.51, Siirius (G. Kiilim) võitis 100 m - 12,9, 400 m - 59,5, 1500 m - 4.54,6 ja jalgpalli kauguslöögi - 44.35, E. Steinberg 5000 m - 17.59,0.

E. Steinberg (Saaristu) võttis esimese Eesti kergejõustiklasena osa välisvõistlustest, startides Riias 5000 m jooksus.

1912
Riias toimusid suured kergejõustikuvõistlused katsevõistlustena Stokholmi V olümpiamängude vastu. Võistlustest võtsid osa ka eestlased. E. Reiman saavutas maratonijooksus ajaga 3:11.29,0 III koha. E. Herman võitis 10 km käimise - 57.47,0. K. Lukk oli teine - 60.14,4.

V olümpiamängud Stokholmis. Eestlastest esinesid olümpiamängudel teivashüppaja J. Martin (tulemus 3.30), maratonijooksja E. Reiman ning käijad K. Lukk ja E. Herman.

Tallinnas aktiviseerus kergejõustikualane töö. Tekkisid SS "Union", SS "Amateur" jt. Korraldati sagedasti võistlusi.

24. juunil toimusid Narvas kergejõustikuvõistlused, millest peale kohalike sportlaste võtsid osa ka Peterburi "Võimula", Peterburi Eesti Noorsooseltsi, Tallinna Jõustikuklubi, Tartu SS "Abergi" ja Narva-Jõesuu kergejõustiklased.

12. aug. peeti Tallinnas "Lootose" aias II Tallinna Olümpiamängud, millest peale Tallinnas sportlaste võtsid osa ka Paide "Idu" kergejõustiklased. Pealtvaatajaid oli 1500. Üldvõitjaks tuli Tallinna "Kalev".

19. augustil SS "Tervise" poolt Tartus korraldatud võistlustel esinesid esmakordselt naiskergejõustiklased. Startis 4 naist. J. Jenas võitis 100 m jooksu ajaga 15,0 ja 600 m käimise - 4.17,6. Meestest J. Viira jooksis 100 m 11,6 ja E. Reiman 1500 m 4.11,6-ga (?).

30. septembril toimusid Tartu spordiühingute vahelised karikavõistlused kergejõustikus.

1913
31. märtsil Tallinnas SS "Amateuri" korraldusel toimunud 6-verstalise Liiva-Tallinna jooksu võitis J. Villemson ajaga 24.07. Osavõtjaid oli 17.

15. aprillil Tserskoje Selos toimunud spordivõistlustel võitis eestlane Rebane (Peterburi Eesti Noorsooselts) 25 versta käimise 2 tunni 44 minutiga.

28. aprillil toimusid VS "Spordi" korraldusel esimesed maratonijooksuvõistlused Eestis Paldiski-Tallinna vahel. Osavõtjaid oli 8. Esikoha saavutas Schubin (Peterburg) - 3 t. 23 min. 40,8 sek. Parima eestlasena oli tartlane Feldmann neljas - 4 t. 12 min 41,2 sek.

9. juunil korraldati "Spordi" poolt Tallinnas "Lootuse" aias rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused, kus soomlane A. Taipale heitis ketast 46.69.

14. juulil Falgi pargis toimunud kergejõustikuvõistlustel püstitas E. Hiop (Tallinna "Kalev") hoota kaugushüppes ülevenemaalise rekordi - 3.02.

20. ja 21. juulil VI ülevenemaalistest kergejõustikuvõistlustest Peterburis võtsid osa ka tallinlased. Mälson oli kuulitõukes teine (11.09), Lassen kettaheites kolmas (33.19). Riia eestlane J. Martin võitis teivashüppe (3.20).

4. augustil Tallinnas toimunud "Kalevi" võistlustel ületas J. Grosschmidt (Tartu "Tervis") kettaheites tulemusega 35.90 Venemaa rekordi.

15. septembril Tartu linna karikavõistlustel viskas E. Wildmann oda sabast hoides 51.10 (treeningutel 55 m!).

22. septembril Riias SS "Unioni" kergejõustikuvõistlustel püstitas J. Villemson (Tallinna "Kalev") uue Venemaa rekordi 1500 m jooksus - 4.20,2. Kiievis õppiv eestlane Fuchs jooksis 400 m ajaga 50,8 (Venemaa rekord).

Tallinna "Kalev" astus Venemaa Kergejõustiku Liidu liikmeks.

1914
Aprillis toimus Tallinnas II maratonijooks, mille võitis teistkordselt Schubin (Peterburg) ajaga 3:15.45,2.

18. mail toimus Tallinnas "Kalevi" spordipidu, millest võttis teiste hulgas osa ka 17 soomlast. Soomlane J. Halme viskas oda 57.85. A. Ohaka püstitas uue Venemaa rekordi kettaheites - 39.38.

29. juunil korraldati võidujooks Rakverest Tapale.

1. juunil toimusid Tallinnas "Gonsiori" aias rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused, millest võtsid osa inglased, soomlased, Peterburi ja Riia sportlased. A. Taipale ületas maailmarekordi kettaheites - 48.90. G. Kiilim jooksis 100 m 11,4 sekundiga. B. Abrams hüppas kõrgust 1.74.

27. maist 15 juunini korraldas SS "Tulevik" Viljandis spordikursused kergejõustikus ja ujumises A. Õunapuu juhtimisel. Kursustest võttis osa 40 meest ja naist.

6.-12. juulil Riias toimunud II ülevenemaalisel olümpiaadil püstitas B. Abrams Venemaa rekordi kõrgushüppes - 1.80, J. Villemson 800 m ja 1500 m jooksus aegadega 2.02,2 ja 4.16,0. Seltsidevahelises võistluses jäi Tallinna "Kalev" teisele kohale, kaotades Moskva Suusaklubile ühe punktiga.

Septembri algul toimusid Tartus esimesed üliõpilaste kergejõustikuvõistlused.

1915
19. aprillil avati Tallinna kergejõustikuhooaeg Peterburi ja Riia jooksjate osavõtul murdmaajooksuga Nõmmelt Kadriorgu. Esikoha saavutas J. Lossmann - 35,19.

10. ja 11. mail rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel Helsingis võitsid J. Martin teivashüppe - 3.45 ja B. Abrams kõrgushüppe - 1.70-ga.

Juunis ja juulis sooritasid eesti kergejõustiklased A. Ohaka, J. Villemson, I. Viitanen ja J. Lossmann eduka võistlusreisi Soome. 11. ja 12. juulil võitis A. Ohaka Tamperes kettaheite - 40.16 ja kuulitõuke - 12.10. 18. juulil aga võitis I. Viitanen Helsingis 3 km käimise - 15.01,4.

15.-17. augustil toimusid Moskvas VII ülevenemaalised esivõistlused kergejõustikus. Võistlustest võttis osa 16 tallinlast. Seltside osas saavutas Tallinna "Kalev" 22 punktiga esikoha ja võitis suurvürst Mihhail Aleksandrovitði poolt väljapandud rändauhinna. A. Ohaka võitis odaviske ja kettaheite tulemustega 54.12 ja 40.21 m, J. Villemson 1500 m jooksu - 4.15,2, E. Hiop hoota kaugushüppe - 2.97 m, F. Sauemägi 110 m tõkkejooksu - 17,6. Kõrgushüppes saavutasid Rutkovsky ja B. Abrams kaksikvõidu tulemusega 1.75.

1916
 8. juunil algasid Tallinnas "Kalevi" korraldusel poolteisekuulised kergejõustikukursused.

12. juunil püstitas 17-aastane A. Klumberg kolmikhüppes uue Venemaa rekordi - 13.17 m.

6. augustil püstitas H. Tammer Tallinna "Kalevi" kergejõustikuvõistlustel uue Venemaa rekordi kuulitõukes - 12.98.

27.-29. augustil toimusid Petrogradis VIII ülevenemaalised esivõistlused kergejõustikus. Spordiseltsidest võitis järjekordselt esikoha Tallinna "Kalev". Eestlastest saavutasid esikohad A. Ohaka kettaheites - 40.73, J. Villemson 1500 m jooksus - 4.20,8, J. Lossmann 5000 m jooksus - 16.46,0.

25. septembril toimus traditsiooniline jooks Keila-Tallinn. Võitis H. Paal (Tallinna "Olümpia") ajaga 1:52.15,0.

1916. a. lõpuks kuulus Venemaa 29 kergejõustikurekordist 16 eesti kergejõustiklaste nimele.

1917
10. ja 11. juunil Tallinnas "Spordi" korraldusel toimunud kergejõustikuvõistlustel püstitasid Villemson, Kiilim, Neumann ja Sauemägi 800+400+200+200 m teatejooksus uue Venemaa rekordi ajaga 3.45,0.

17. juunil püstitas A. Klumberg Tallinnas uue Venemaa rekordi kolmikhüppes - 13.44.

29.-31. juulil püstitas J. Villemson Tallinnas "Kalevi" lahtistel kergejõustikuvõistlustel uued Venemaa rekordid 800 ja 1500 m jooksus aegadega 2.00,3 ja 4.12,9. H. Tammer tõukas kuuli 13.02 m (Venemaa rekord).

19. augustil Helsingis HKV kergejõustikuvõistlustel saavutas J. Villemson 1500 m jooksus ajaks 4.11,0.

Samal päeval toimus Tallinnas maratonijooks (40 200 m). Võitis J. Lossmann ajaga 2:59.10,4.

Asutati Eesti Spordi Tarbenõu Osaühistu "Esto".

Tallinna "Kalev" andis välja esimese spordikalendri. Seal avaldati esmakordsely eesti keeles kergejõustikumäärused.

1918
Ilmus esimene eestikeelne kergejõustikuõpik - Lauri Pihlaka "Poiste spordiõpetus".

1920
20. jaanuaril asutati Eesti Spordi Liit.

20. aprillil ilmus "Eesti Spordilehe" esimene number.

6. ja 7. juunil korraldati Tallinnas esimesed Eesti noorsoo spordivõistlused.

30. juulil toimus Tallinnas Eesti Spordi Liidu asemike kogu esimene koosolek.

3.-5. juulil ületas A. Klumberg ESS "Kalevi" poolt Tallinnas korraldatud kergejõustikuvõistlustel ametliku maailmarekordi kümnevõistluses, saavutades 8025,52 punkti.

3.-5. juulil toimusid Eesti Spordi Liidu korraldusel Eesti kergejõustikuesivõistlused. Esmakordselt kuulus võistluskavva 60 m jooks naistele.

VII olümpiamängudest Antverpenis võtsid osa kergejõustiklased J. Lossmann, A. Klumberg, J. Villemson, H. Tammer, R. Saulman, J. Martin ja E. Herman. Maratonijooksus saavutas J. Lossmann ajaga 2:32.48,6 hõbemedali. A. Klumberg jäi odaviskes viiendaks (62.39), H. Tammer kuulitõukes kuuendaks (13.60,5).

26. ja 27. septembril viidi Tartus läbi IV Eesti üliõpilaste olümpiaad. See oli esimeseks ürituseks, millest üliõpilased-kergejõustiklased suurearvuliselt osa võtsid.

1921
1. mail korraldati teatejooks ümber Tallinna.

5.-9. mail korraldati Tartus üliõpilasnoorsoo spordinädal.

11.-14. juunil korraldati ülemaalised koolinoorsoo võistlused nii poistele kui ka tütarlastele.

20.-22. augustil toimusid Tallinnas Eesti esivõistlused kergejõustikus, millest võtsid osa 70 sportlast. Püstitati 7 uut Eesti rekordit.

30. ja 31. augustil Tamperes toimunud kergejõustikuvõistlustel viskas A. Klumberg oda 63.32 ja hüppas kõrgust 1.80.

Septembrikuus sooritasid Eesti kergejõustiklased võistlusreisi Poolasse. Varssavis toimunud võistlustel võitis V. Ever kõrgushüppe (1.78), H. Tammer kuulitõuke (13.35) ja kettaheite (40.61) ning A. Klumberg odaviske (58.84).

16. oktoobril korraldas VS ¥Sport´ Tallinnas maratonijooksu, mille võitis soomlane T. Kolehmainen.

Eesti Spordi Liit andis välja esimesed ametlikud kergejõustikumäärused, mis olid tõlgitud soome keelest kirjanik A. H. Tammsaarepoolt.

1922
Eesti Spordi Liit muudeti EKRAVE Liiduks.

13.-15. mail toimusid Eesti noorsoovõistlused.

Eesti parimad kergejõustiklased A. Klumberg, J. Villemson ja H. Tammer sooritasid juulis-augustis võistlusreisi Saksamaale, Inglismaale ja Prantsusmaale.

9. juulil Riias SS ¥Unioni´ kergejõustikuvõistlustel võitis V. Ever teist aastat järjest hüpeta karika.

Helsingis JFK juubelivõistlustel püstitas A. Klumberg 8147,505 punktiga uue maailmarekordi kümnevõistluses.

1923
Alustati Tallinnas Kadrioru staadioni ehitustöödega.

9.-11. juunil toimus Tallinnas II üleriiklik koolinoorsoo olümpiaad.

1.-8. juulini toimusid Göteborgis Rootsi mängud, millest võtsid osa ka Eesti kergejõustiklased. A. Klumberg võitis kümnevõistluse 7328,250 punktiga ja J. Lossmann maratonijooksu ajaga 2:40.59,0. Odaviskes oli A. Klumberg kolmas (60.39) ja kaugushüppes neljas (6.98). H. Tammer oli kuulitõukes kolmas (13.69,5).

21.-22. septembril toimusid Tallinnas Eesti esivõistlused teatejooksudes, tunnijooksus, hoota hüpetes ja naiste aladel. Harvaesinevalt võitis tunnijooksu ja kümnevõistluse üks ja sama sportlane – Heinrich Paal tulemustega 16 449,30 m ja 4754,105 p.

1924
VIII olümpiamängudest Pariisis võtsid osa Eesti kergejõustiklased A. Klumberg, R. Kesküll, A. Antson, V. Ever, H. Tammer, G. Kalkun, E. Neumann, E. Rähn, J. Lossmann ja E. Reiman. Paremini esines A. Klumberg, kes saavutas kümnevõistluses 7329,360 punktiga pronksmedali.

1925
26. aprillil korraldati Tallinnas tänavajooks 200 osavõtjaga. Esikoha saavutas K. Laurson.

13. ja 14. juunil toimusid koolinoorte esivõistlused. E. Rähn hüppas kaugust 7.00.

5. ja 6. septembril korraldati Riias rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused SS ¥Union´ auhinnale. Jooksude rändauhinna võitis J. Tiisfeldt.

19. ja 20. septembril toimunud linnavõistlus Tallinn-Tartu lõppes Tallinna meeskergejõustiklaste võiduga 62,5:55,5.

1926
13. juunil avati Tallinnas Kadrioru staadion.

11. ja 12. juulil võitis Helsingi kergejõustiku linnavõistluses Tallinna 95:58.

III Balti üliõpilaste olümpiaadil Helsingis võitis Soome 275 punktiga. Eesti oli kolmas 65 punktiga.

Kokku ületati 1926. a. 15 Eesti kergejõustikurekordit.

1927
Varssavis toimunud esimesel Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlusel jäi Eesti 95 punktiga kolmandaks. Poolal oli punkte 142, Lätil 96.

Asutati Eesti Töölisspordiliit.

27. ja 28. augustil püstitas Elmar Rähn uued töölisspordiliidu maailmarekordi kaugushüppes (7.05) ja kolmikhüppes (14.30).

28. augustist kuni 4. septembrini Roomas toimunud ülemaailmsetel üliõpilasnoorsoo esivõistlustel tuli J. Schütz (Sütiste) odaviskes tulemusega 52.18 üliõpilasnoorsoo maailmameistriks. Kuulitõukes jäi N. Feldmann kolmandaks (13.58).

1927. a. ületati 24 Eesti kergejõustikurekordit.

1928
Tartu Ülikooli juures avati Kehalise Kasvatuse Instituut.

9.-10. juunil toimusid Tallinnas töölisspordiliidu võistlused Soome, Läti ja NSV Liidu kergejõustiklaste osavõtul. V. Polikarpov (NSVL) jooksis 100 m 11,2, E. Rähn hüppas kaugust 6.85 ja jooksis 110 m tõkkeid 16,2.

12. juulil algas Tallinnas II kergejõustiklaste kursus. I kursusest võttis osa 248 kursuslast.

11.-21. augustil toimus Moskvas üleliiduline spartakiaad, millest võtsid osa ka Eesti Töölisspordiliidu kergejõustiklased. E. Rähn võitis 110 m tõkkejooksu (16,1) ja kaugushüppe (6.96).

IX olümpiamängudest Amsterdamis võtsid osa ka Eesti kergejõustiklased K. Laa, N. Feldmann, G. Kalkun ja J. Meimer.

29.-30. septembril toimusid Helsingis rahvusvahelised töölisspordiliidu kergejõustikuvõistlused. E. Rähn võitis 110 m tõkkejooksu (16,6) ja kaugushüppe (6.78).

1928. a. ületati 33 Eesti rekordit kergejõustikus, neist meeste poolt 22 ja naiste poolt 11.

1929
18. juunil Turus toimunud rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel hüppas E. Rähn kaugust 7.14 ja F. Beldsinsky jooksis 5000 m ajaga 15.07,4.

14. juulil avati Pärnu staadion. K. Schüts jooksis tuule soodustusel 100 m ajaga 10,8 sek.

2.-4. augustini toimusid Tallinnas Eesti esivõistlused. S. Teitelbaum saavutas ajaga 61,8 teise tulemuse maailmas naiste 400 m jooksus.

17.-18. augustil Tallinnas hüppas S. Teitelbaum kaugust 5.42, jooksis 60 m 7,9 sek ja 200 m 26,9 sek.

1930
11. augustil Darmstadtis 8. ülemaailmsetel üliõpilasolümpiamängudel tuli N. Feldmann kettaheites tulemusega 43.97 II kohale.

13.-14. septembril toimunud V Balti üliõpilaste olümpiaadi võitis Soome – 162 p., II Eesti – 102 p., III Läti – 77 p., IV Leedu – 33p.

1931
16.-17. juulil toimus Tallinnas esmakordselt maavõistlus Läti-Eesti. Võitis Eesti punktidega 81:79.

30. augustil Tartus ¥Kalevi´ juubelipidustustel toimunud kergejõustikuvõistlustel viskas G. Sule oda 69.54.

20. septembril ületas A. Viiding esimese eestlasena kuulitõukes 15 m piiri, tõugates 15.04. N. Feldmann heitis ketast 45.36.

1932
8. mail korraldati Tallinnas propaganda-tänavajooks, millest võttis osa 70 jooksjat.

X olümpiamängudest Los Angeleses võttis ainsa Eesti kergejõustiklasena osa A. Maasik (50 km käimises 10. koht, maratonijooksus katkestas).

1933
Torinos toimunud ülemaailmsetest üliõpilasnoorsoo esivõistlustest võttis osa 4 Eesti kergejõustiklast. N. Küttis hüppas kaugust 7.26 ja tuli üliõpilasnoorsoo maailmameistriks, A. Viiding jäi kuulitõukes ja kettaheites teiseks, samuti G. Sule odaviskes ja A. Kuuse kõrgushüppes.

Ilmus A. Klumberg-Kolmpere "Kergejõustiku õpperaamat".

1934
15.-17. juunil toimusid Tallinnas I Eesti Mängud, kus kergejõustikuvõistlustest võttis osa 500 võistlejat.

7.-9. septembril toimusid Torinos I Euroopa esivõistlused kergejõustikus. Eesti meeskond saavutas 10. koha. A. Viiding tuli kuulitõukes tulemusega 15.19 Euroopa meistriks. G. Sule jäi odaviskes kolmandaks (69.31). Kettaheites oli A. Viiding viies (45.51), vasaraheites K. Annamaa ja kaugushüppes N. Küttis seitsmes. E. Ärman jäi teivashüppes, A. Jürlau 1500 m jooksus ja E. Prööm 5000 m jooksus kaheksandaks.

1935
EKRAVE Liit muudeti Eesti Kergejõustiku Liiduks.

Budapestis toimunud ülemaailmsetel üliõpilasnoorsoo kergejõustiku esivõistlustel tuli A. Viiding kuulitõukes tulemusega 15.38 üliõpilasnoorsooo maailmameistriks.

1936
XI olümpiamängudest Berliinis võtsid osa Eesti kergejõustiklased R. Toomsalu, R. Uba, A. Kuuse, E. Äärma, A. Viidingm, G. Sule ja K. Annamaa. A. Viiding tuli kuulitõukes (15.23), K. Annamaa vasaraheites (50.46) kaheksandaks.

1937
Ilmus A. Kolmpere (Klumbergi) ¥Kergejõustiku õpperaamatu´ II trükk.

Londonis toimunud rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel tuli kaugushüppes uue Eesti rekordiga (7.41,5) esimeseks R. Toomsalu.

Teistest hooaja parimatest tulemustest tuleb välja tõsta G. Sule odaviset – 73.31, F. Issaku odaviset – 70.56, A. Kreegi kuulitõuget – 15.90,5 ja A. Viidingu kuulitõuget – 15.80.

1938
3.-6. septembrini toimusid Pariisis II Euroopa esivõistlused kergejõustikus, millest võtsid osa Eesti kergejõustiklased A. Kreek, G. Sule, F. Issak, R. Toomsalu ja R. Kiipsaar. A. Kreek saavutas kuulitõukes tulemusega 15.83 Euroopa meistri nimetuse, G. Sule jäi odaviskes neljandaks (70.50), F. Issak viiendaks (70.23) ja R. Toomsalu kaugushüppes viiendaks (7.24). Eesti saavutas 23 rahvuse hulgas 9 koha.

Hooaja parimaks tulemuseks oli G. Sule tagajärg 75.93,5 odaviskes. Maailma kõigi aegade edetabelis asus see kolmandal kohal.

1939
Tallinnas toimusid II Eesti Mängud 12 305 osavõtjaga.

Esmakordselt viidi läbi noorte korrespondentsvõistlus kergejõustikus kolmes vanuseklassis (A klass 18-19 a., B klass 16-17 a. ja poiste klass 15 a. ja nooremad).

Hooaja parimateks tulemusteks olid A. Kreegi kuulitõuge – 16.40, G. Sule odavise – 73.51, F. Issaku odavise – 72.07 ja O. Linnaste vasaraheide – 53.00.

1940
17. ja 18. augustil korraldati Tallinnas esimesed Eesti NSV kergejõustiku esivõistlused. R. Armi ületas kolmikhüppes tulemusega 14.96 NSV Liidu rekordi.

Hooaja parimateks tulemusteks olid A. Kreegi kuulitõuge 16.40,5, O. Linnaste kettaheide – 49.23, vasaraheide – 55.78 ja raskusheide – 19.22. Viimase tulemusega ületas ta I. Folwartshny poolt 1936. aastal püstitatud maailmarekordi (17.71).

1940. a. NSV Liidu 10 parema edetabeli põhjal asus Eesti NSV Moskva (320 p.) järel 177,5 punktiga teisel kohal. Kolmas oli Leningrad – 118,5 p.

1941
Toimus esmakordselt massilise osavõtuga kevadine jooksukross.

1. mail korraldati Tallinnas 170 jooksja osavõtul meeskonnajooks ümber linna.

20.-22. juunil toimusid Tallinnas suured kergejõustikuvõistlused. Esimese eestlasena kattis E. Veetõusme 1500 m ajaga alla 4 minuti – 3.59,8.

1943
5.-9. septembrini korraldati Gorkis NSV Liidu individuaalesivõistlused kergejõustikus, millest võtsid osa ka Eesti NSV sportlased. A. Tarmak tuli NSV Liidu tðempioniks kettaheites (42.09), R. Armi kolmikhüppes (13.74), F. Issak odaviskes (62.30) ja J. Kotkas vasaraheites (53.88).

1944
 13.-18. augustini toimusid Moskvas NSV Liidu individuaalesivõistlused kergejõustikus. Eesti NSV sportlastest tulid NSV Liidu tðempioniks F. Issak odaviskes – 60.14 ja A. Tarmak kettaheites – 43.15.

Esmakordse sõpruskohtumise Leningradi kergejõustiklastega ¥Sõpruse´ auhinnale võitsid Leningradi sportlased punktidega 114:75.

1945
 Moodustadi Eesti NSV kergejõustikusektsioon. Presiidiumi esimeheks valiti A. Kress.

9.-16. septembrini toimusid Kiievis NSV Liidu esivõistlused kergejõustikus. Täiskasvanute klassis tulid Eesti NSV kergejõustiklased III kohale, noorte klassis II kohale. NSV Liidu tðempioni tiitli saavutas E. Veetõusme 1500 m jooksus – 3.57,0.

1946
8.-15. septembrini toimusid Dnepropetrovskis NSV Liidu esivõistlused kergejõustikus. NSV Liidu tðempioni tiitli saavutasid R. Armi kolmikhüppes tulemusega 14.25 ning H. Lipp kuulitõukes ja kettaheites tulemustega vastavalt 15.68 ja 46.26.

H. Lipp parandas kolmel korral üleliidulist rekordit kuulitõukes. 3. juunil tõukas ta Tartus 15.62, 1. juulil Moskvas – 15.78 ja 21. juulil Moskvas – 16.12.

1947
29. augustist 5. septembrini toimusid Harkovis NSV Liidu esivõistlused kergejõustikus. Tðempionitiitli saavutasid H. Lipp kettaheites ja kuulitõukes tulemustega 49.41 ja 16.17 ning F. Issak odaviskes – 61.73.

H. Lipp parandas 1947. a. neljal korral NSV Liidu rekordit kuulitõukes, tõugates 8. mail Tbilisis 16.55, 24. mail Tartus 16.66, 7. juulil Tartus 16.72 ja 3. septembril Harkovis 16.73. Viimane tagajärg oli parem Euroopa rekordist.

1948
29. augustil püstitas H. Lipp Moskvas uue NSV Liidu rekordi kettaheites tagajärjega 52.18.

9. ja 10. augustil tegi H. Lipp esimese paranduse NSV Liidu rekorditabelis kümnevõistluses, saavutades Tartus 7584 p. Kuu aega hiljem 10. ja 11. septembril Harkovis parandas ta rekordit veelgi, tõstes selle 7780 punktile. 1948. a. oli see parimaks tagajärjeks maailmas.

5.-12. septembril Harkovis toimunud NSV Liidu esivõistlustel kergejõustikus tulid Eesti NSV sportlastest tðempionideks H. Lipp kuulitõukes (16.36) ja kümnevõistluses (7780 p.) ning H. Rausberg kolmikhüppes (14.47).

Ilmus R. Toomsalu ¥Kergejõustik´.

1949
23. ja 25. juulil Moskvas toimunud NSV Liit – Tðehhoslovakkia matðkohtumisel saavutas E. Veetõusme 1500 m jooksus uue NSV Liidu rekordiga 3.51,4 esikoha. H. Lipp võitis kuulitõuke – 15.65-ga.

3.-9. septembrini toimusid Moskvas NSV Liidu esivõistlused kergejõustikus. H. Lipp saavutas esikoha kuulitõukes (15.97), H. Vallmann odaviskes (67.38), E. Veetõusme 1500 m jooksus (3.54,8).

1950
Eesti NSV sportlaste poolt tehti rida parandusi üleliidulises rekorditabelis. 21. mail püstitas B. Junk Tallinnas üleliidulise rekordi 10 km käimises – 44.24,0, 30. juulil E. Veetõusme Moskvas 1500 m jooksus – 3.50,4 ja 6. augustil H. Lipp Moskvas kuulitõukes – 16.93. 1. oktoobril ületas H. Vallmann Odessas esimese nõukogude kergejõustiklasena 70 m piiri odaviskes, saavutades 71.66.

30. ja 31. juulil toimus Moskvas matðkohtumine NSV Liit – Ungari. H. Lipp võitis kuulitõuke ja kettaheite tulemustega 16.65 ja 50.31, E. Veetõusme jäi 1500 m jooksus uue NSV Liidu rekordiga (3.50,4) teiseks.

17.-23. septembrini toimusid Kiievis NSV Liidu esivõistlused kergejõustikus. Tðempionideks tulid H. Lipp kuulitõukes, kettaheites ja kümnevõistluses tulemustega 16.30, 48.94 ja 7319 p., H. Vallmann odaviskes – 66.40 ja E. Veetõusme 1500 m jooksus – 3.51,8.

1951
27. mail toimus üleliiduliste korrespondentsvõistluste I etapp. Tallinnas startis 5336 kergejõustiklast, Tartus üle 1500.

17. juunil Põltsamaal Lenini-nimelises kolhoosis toimunud spordipäeval püstitas Heino Lipp kuulitõukes uue NSV Liidu rekordi – 16.95.

1952
27. mail püstitas M. Velsvebel Kiievis uue NSV Liidu rekordi 1500 m jooksus – 3.48,2.

XV olümpiamängudest Helsingis võtsid NSV Liidu koondvõistkonnas osa ka B. Junk ja M. Velsvebel. B. Junk saavutas 10 km käimises ajaga 45.41,0 pronksmedali.

24. augustil algasid Leningradis Kirovi-nimelisel staadionil NSV Liidu esivõistlused kergejõustikus. Eesti NSV kergejõustiklastest saavutasid tðempionitiitlid B. Junk 10 km käimises (43.58,4) ja M. Velsvebel 1500 m jooksus (3.53,4).

5.-9. oktoobrini Tallinnas toimunud III Balti liiduvabariikide spartakiaadi kergejõustikuvõistlused võitis Eesti NSV – 43 992 p. Teine oli Läti NSV – 43 602 p., kolmas Leedu NSV – 27 841 p.

1953
 23. augustil saavutas Moskva võistkonnas startiv B. Junk NSV Liidu meistri tiitli 10 km käimises ajaga – 44.29,6.

1954
 5.-6. juunil toimus esmakordselt Eesti NSV – Läti NSV matðkohtumine kergejõustikus kahe võistkonnaga. Riias võitis Eesti NSV I võistkond 201:166, Tartus Eesti NSV II 196,5:164,5.

23.-25. juulini korraldati Viljandis I maanoorte spartakiaad.

17.-18. juulil toimus Tallinnas esmakordne matðkohtumine Eesti NSV – Leningrad noortele. Võitsid leningradlased 137,5:122,5.

12. septembril võitis V. Roolaid (Põldsam) Kiievis NSV Liidu esivõistlustel tðempionitiitli odaviskes naistele. Tema tagajärg 54.89 oli maailma kõigi aegade edetabelis teisel kohal.

25.-29. augustini Bernis toimunud Euroopa esivõistlustel tuli V. Roolaid naiste odaviskes teisele kohale tulemusega 49.94, H. Heinaste jäi kuulitõukes 16.27-ga kolmandaks.

1955
15. juulil avati Tallinnas Eesti NSV ametiühingute IX suvespartakiaadiga Komsomoli-nimeline staadion.

26.-30. juulini toimusid Tallinnas Eesti NSV I spartakiaadi kergejõustikuvõistlused. Üldvõitjaks tuli Tartu.

13.-17. novembril Tbilisis toimunud NSV Liidu esivõistlustel kergejõustikus võitis B. Junk 20 km käimise – 1:32.56,0. F. Pirts tuli teiseks kuulitõukes, ületades esimese eestlasena 17 m piiri. Tema tagajärg oli 17.01.

1955. a. populaarsemaks Eesti NSV sportlaseks tunnistati F. Pirts.

1956
 26.-27. mail toimus Tallinnas Eesti NSV – Läti NSV – Leedu NSV – Karjala-Soome NSV matðkohtumine kergejõustikus. B. Junk ületas maailmarekordi 20 km käimises – 1:30.00,8.

7.-10. juulini Tallinnas toimunud Eesti NSV II spartakiaadi kergejõustikuvõistlused võitis Tallinn.

5.-16. aug. Moskvas toimunud NSV Liidu rahvaste spartakiaadil saavutas Eesti NSV võistkond kergejõustikus V koha.

XVI olümpiamängudel Melbourneÿis saavutas B. Junk 20 km käimises pronksmedali. U. Palu jäi kümnevõistluses neljandaks.

1956. a. populaarsemaks Eesti NSV sportlaseks tunnistati U. Palu.

Ilmus trükist R. Toomsalu juhtimisel koostatud õpik ¥Kergejõustik´.

1957
16. mail ületas Tallinnas toimunud koolinoortevõistlustel Rein Sprenk üleliidulise noorterekordi kuulitõukes, saavutades tagajärjeks 15.68. 26. mail Tallinn-Tartu matðkohtumisel ületas ta ka tagajärjega 48.86 üleliidulise noorterekordi kettaheites.

4. juunil kattis Enn Kälissaar Tallinnas 5 km käimises distantsi 23 minuti 15,8 sekundiga, 19. juunil veelgi kiiremini – 23 minuti 11,6 sekundiga. Mõlemad tagajärjed ületasid üleliidulise noorterekordi.

23.-24. juunil toimus Tallinnas esimene sõjajärgne Soome-Eesti NSV maavõistlus. Punktide vahekord kujunes soomlaste kasuks 122:103.

30. juulist kuni 4. augustini toimusid Moskvas III rahvusvahelised noorsoomängud. Eesti NSV kergejõustiklastest kuulusid NSV Liidu koondvõistkonda Virve Maremäe ja Uno Palu. Esimene neist saavutas kaugushüppes spordimängude tðempioni nimetuse tagajärjega 5.87. Viievõistluses tuli ta G. Bõstrova järel 4413 punktiga teiseks. U. Palu jäi kümnevõistluses 6530 punktiga neljandaks.

15. septembril kohtusid Tallinnas Soome ja Eesti NSV naiskergejõustiklased. Punktidega 58:49 kuulus võit Eesti NSV naiskergejõustiklastele.

Balti liiduvabariikide ja Valgevene NSV vahelisel spartakiaadil (22.-25. sept.) tuli kergejõustikuvõistlustel esikohale Valgevene NSV 50 795 punktiga. Eesti NSV võistkond oli 39 679 punktiga teine.

Allikas: Kergejõustik arvudes [Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958]

• Prev
• Next